Tartu Ülikooli mükoloogia õppetooli juhataja akadeemik Urmas Kõljalg soovitab korvid ja kummikud välja otsida. Südasuvised seeneliigid on viimaste nädalate vihmadest tublisti kosutust saanud.

"Mis on väljas juba, on näiteks männiga seotud tatikate liigid. Noorde, mitteussitanud on ideaalsed panniseened. Ja nüüd suvel tulevad välja need pehme maitsega pilvikud. Ja muidugi tuleb nüüd hakata vaatama juba haava ja kasega seotud puravikke. Kindlasti hakkavad need ka välja tulema."

Teine seltskond seeni on need, kes surnud orgaanilisel ainel kasvavad ja austerservikud on siin-seal peale vihmasid välja tulnud, märkis seeneteadlane. "Neid tunneb hästi ära, sest inimesed ostavad neid ka poest."

Teiste seas tulevad välja ka šampinjonid.

"Šampinjonidega on see asi, et kindlasti ei tohi neid linnast ja inimeste elupaikade juurest korjata. Šampinjonide puhul tuleb väga täpselt määrata, sest noorest peast on nad sarnased valge kärbseseenega, mis on eluohtlikult mürgine ja mis võib ka juba suve teises pooles välja tulla," hoiatas Kõljalg.

Muidugi on ka neid seeni, mida peab veel ootama. Urmas Kõljalg rääkis, et sügisel tulevad näiteks kivipuravik ja kitsemampel.

"Võib-olla kõige suuremad delikatess-seened tulevad väga hilja sügisel välja: need on kollakas kukeseen ja torbikseen."

Kui südasuvist seenesaaki võib igaüks metsa vaatama minna, siis sügisene saak sõltub paari järgmise kuu ilmast. Samas usub Kõljalg, et kui päris pikka, kolme-, neljanädalast põuaperioodi ei tule, läheb seni kena seeneaasta sama hästi edasi.

"Kui läheb ikka väga kuivaks ja kuumaks, siis on puud raskustes, vett jääb vähemaks ja puud investeerivad seeneniidistikku märksa vähem. See omakorda tähendab seda, et isegi, kui ühel hetkel läheb ilm kiirelt heaks seente jaoks, siis ei pruugi seenesaaki tulla, sest seeneniidistik pole välja arenenud mullas."