Sinimägedel meenutati 1944. aasta ränki lahinguid
Ida-Virumaal Vaivara vallas Sinimäel meenutati 75 aastat tagasi toimunud kaitselahingutes langenuid ning 25 aasta möödumist Vene vägede lahkumisest Eestist. Mälestusüritusele tulid seekord pärgi asetama ka riigikogu liikmed.
Sinimägede kaiselahingutes hukkunud sõdureid kogunes meenutama umbes 300 inimest, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Mälestusürituse korraldajad on läbi aastate püüdnud Sinimägedel poliitikategemist vältida, kuid riigikogu liikmete osalemist hindavad positiivselt.
"Hindan hästi. Me ei ole kellelegi personaalseid kutseid saatnud, ega see ei ole poliitiline sündmus ega mälestuspäev, vaid see on rahvaalgatuslik ja kõik on siia oodatud. Oluline on ta selle poolest, et need inimesed, kes Eesti eest elasid ja elu andsid, tunnevad selle üle head meelt ja nad saavad selge veendumusega öelda, et nende võitlus ei olnud asjata," rääkis Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestusliidu juhatuse liige Heiki Magnus.
Viimastel aastatel on poliitikud Sinimägede üritusest kõrvale hoidnud, kuid nüüd on hoiakud muutumas.
"Sinimäed on omamoodi võidu sümbol. Siit Eesti sõdur vaenlast läbi ei lasknud, nii et see on sellise uhkuse koht, kus võib-olla muudeti ka ajalugu, sest me teame, et Sinimägede lahingud mõjutasid ka Soome sõjaretke Venemaal, nii et võib-olla jäi ka Soome tänu sellele püsima, et siin rinne püsis," arutles riigikogu liige Anti Poolamets (EKRE).
1944. aasta suvel toimunud Sinimägede lahingut peetakse kõige ohvriterohkemaks lahinguks Eesti pinnal. Arvatakse, et ainuüksi eestlasi hukkus Sinimägedes umbes 2500 inimest.
Toimetaja: Indrek Kuus