Pirita klooster tähistas birgitiinide ordu taastuleku aastapäeva laadaga ({{commentsTotal}})

Pirita kloostris tähistati pühapäeval birgitiinide ordu taastuleku 25. aastapäeva. Esimesed neli õde olid saabunud Pirita kloostrisse juba ligi 600 aastat varem ehk 1412. aastal.

Pirita kloostri päeva tähistati laadaga, kus pakuti müügiks käsitööd. Pakuti suppi, koguti annetusi, kaasa sai valida tasuta raamatu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Laada korraldamine pole sugugi uus idee. Pirita kloostri ajaloost on teada, et keskajal olid seal väga suured laadad.

"Ma arvan, et maailmas ei ole ühtegi teist kloostrit nii ilusat kui meie omad. Kui sa võtad, et see imeline vana vare on birgitiini kloostrite kõige suurem kirik. Mitte keegi ei saa aru, miks oli tol ajal vaja ehitada Tallinnasse nii suur kirik," rääkis Pirita kloostri sõber Lagle Parek.

"Meie uus klooster sai ju ka imeilus tegelikult ja nad koos moodstavad väga ilusa kompleksi. Ilus on ta väga suures osas selletõttu, et me saime häid ja kalleid materjale kasutada uue kloostri ehitamisel, sest kõik oli siis pööraselt odav. Meie ei saanud aru, aga meid finantseeriti Roomast," lisas ta.

Kloostri ümbruses leiab palju avastamisväärset. Vana palverändurite kabeli varemetest algab tänapäevane palverännutee läbi Eesti kultuurilooliste paikade, kuhu Pirita kloostri sõbrad panevad koha olulisuse märgistamiseks pingid.

"Meil ei ole riiklikku tuge ja see tähendab, et ei ole survet. Meil ei ole ees, et me peame nii ja nii tegema. Meie teeme nii nagu saame ja selle võrra on nauding vabalt teha. Nii et me ei tea kunagi, kellel mis idee tuleb," rääkis Parek.

Kokku on Pirita kloostri sõbrad teel Pirita kloostrist kuni Vastseliinani püstitanud 13 pinki. Vastseliinas on palverännutee lõpp.

 

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: