Otsus jõustub kohe, teatas välisministeerium esmaspäeval.

Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on see otsus vastuseks Venemaa Föderatsiooni presidendi poolt aprillis allkirjastatud määrusele anda Donetski ja Luganski oblastite elanikele lihtsustatud korras Vene kodakondsus.

Eesti on esimene Euroopa Liidu riik, kes vastava sammu astub. Maailmas võttis esimesena Venemaa passide Ukrainas jagamise suhtes sarnase positsiooni Kanada.

"Ida-Ukraina elanikele Vene kodakondsuse jagamine lihtsustatud korras on täiendav katse õõnestada Ukraina iseseisvust ja põlistada praegune ebastabiilne julgeolekuolukord Ida-Ukrainas. See on täielikus vastuolus Minski lepete vaimuga," selgitas Reinsalu. "Eesti tänane otsus väljendab meie põhimõttelist hukkamõistu Venemaa taolistele püüdlustele," lisas ta.

Eesti välisminister tõstatas "passistamise" teema Euroopa kolleegidega maikuisel Euroopa Liidu välisasjade nõukogul. 20. juunil väljendas Euroopa Ülemkogu selle pärast sügavat muret ning ühtlasi ka valmisolekut kaaluda nende Venemaa passide mittetunnustamist.

"Usun, et ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid ja kogu rahvusvaheline üldsus võtavad peagi vastu sarnased otsused. Meie kohus on jätkata Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse aktiivset toetamist," ütles Reinsalu.

Eesti on varem otsustanud mitte tunnistada Venemaa passe, mis on väljastatud Krimmis ja Sevastopolis sealsetele elanikele pärast 18. märtsi 2014 juhul, kui passi kasutaja ei olnud varem Venemaa kodanik.