Moskva seisukohast annab Vene passide jagamine Donetski ja Luhanski elanikele neile vähemalt võimaluse reisida ja Venemaalt pensioni saada.

Poliitilise informatsiooni keskuse direktor Aleksei Muhhin ütles "Aktuaalsele kaamerale", et passide väljastamine on tema hinnangul humanitaarne samm. "Tegemist on inimestega, kes räägivad vene keeles, kel on vene identiteet, aga kellel ei ole võimalust isegi minimaalseid elatusvahendid saada," lausus ta.

Kiievis mõisteti Venemaa presidendi otsus hukka. Ukraina president Petro Porošenko ütles, et Vene passide ebaseaduslik väljastamine – niinimetatud Lõuna-Ossetia ja Transnistria stsenaariumi järgi – on katse õigustada ja legitimeerida Venemaa sõjalist kohalolekut Ukraina Donbassi okupeeritud osas.

Sama stsenaariumit ehk vene passide jagamist elanikele, kes elavad okupeeritud piirkonnas, kasutas Moskva juba Abhhaasias ja Lõuna-Osseetias. 2008. aastal andis see Kremlile võimaluse öelda, et Vene väed kaitsevad seal oma kaasmaalasi.

Poliitilise konjunktuuri keskuse asepresident Oleg Ignatov kommenteeris, et tema hinnangul ei tohiks olukorda vaadata kui millekski valmistumist.

"Pigem see on signaal uuele Ukraina võimule, et just Venemaa ootab Zelenski ja tema meeskonna poolt arusaama, kuidas Ukraina viib ellu Minski kokkuleppeid," märkis ta.

Teised eksperdid arvavad, et passide jagamine näitab, et Moskva ei usu Ukraina poliitika muutmisse uue presidendiga.

SRÜ instituudi asedirektor Igor Šiškin leidis, et Venemaa teeb tegemist Kiievi võimuga. "Pole tähtis, kas Zelenski või Porošenkoga, või mis on olukord parlamendis. On riigivõim, mis viib ellu Venemaa-vastast poliitikat, mis ütleb, et ta on Venemaaga sõjaolukorras," rääkis ta.

Juba lähikuudel võivad saada Vene passi ligi 60 000 Donetski ja Luhanski elanikku.

Euroopa Liit mõistis Putini otsuse hukka

Euroopa Liit mõistis hukka Moskva otsuse anda Ida-Ukraina separatistlike piirkondade elanikele lihtsustatud korras Vene kodakondsus ja nimetas seda rünnakuks Ukraina suveräänsusele, vahendas BNS AFP-d.

President Vladimir Putini allkirjastatud vastuoluline seadlus on Venemaa järjekordne rünnak Ukraina suveräänsuse pihta, ütles Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Federica Mogherini kõneisik.

"Selle otsuse ajastus vahetult pärast Ukraina presidendivalimisi näitab, et Venemaa kavatseb jätkata Ukraina destabiliseerimist ja konflikti eskaleerida," lisas pressiesindaja.

Euroopa Liit manitseb Venemaad hoiduma sammudest, mis on vastuolus Minski lepetega ja takistavad Ukraina valitsuse kontrollile allumatute alade täielikku taaslõimimist.

Moskva sammu mõistsid neljapäeval hukka ka Saksamaa ja Prantsusmaa, hoiatades, et see seab ohtu 2015. aastal allkirjastatud Minski rahulepped.

Seadlus sai Putini allkirja mõni päev pärast telekoomiku Volodõmõr Zelenskõi valimist Ukraina presidendiks. Mais ametisse asuv Zelenskõi ärgitas vastuseks kehtestama Venemaale täiendavad rahvusvahelised sanktsioonid.

Üleskutsega ühines neljapäeval ka Leedu.