"Praegu ma pean oma keskseks välispoliitiliseks ülesandeks lääneriikide ühtsuse otsimist ja toetamist, mis puudutab just Venemaa agressiooni vastustamist," ütles Reinsalu neljapäeval ERR-ile. "Ma ei kommenteeri detaile, aga ütleme nõnda, et me otsime erinevaid võimalusi, kuidas sarnaselt mõtlevaid riike omavahel koondada ja kuidas tõhusamalt vastustada seda Venemaa-poolset eskalatsiooni, mis puudutab Vene passide lihtsustatumas korras väljastamist Krimmi ja Donetski-Luganski aladel," lisas välisminister.

Vastates ERR-i küsimusele, kas päevakorda võib tõusta ka Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide perioodi pikendamine poolelt aastalt aastale, tunnistas Reinsalu, et see on üks võimalus.

"Jah, see on kindlasti üks võimalus, mida tasub kaaluda. Kui meenutada, siis pärast Krimmi kriisi on see ettepanek erinevates kriisi eskaleerumise faasides olnud ka varem laual. Aga on ka erinevaid teisi võimalusi, väga tähtis on kindlasti see, et kaaluda ettepanekuid tehes seda, milline võiks olla see sammude rida, et neid õnnestub ka partnerriikidele veenvalt selgitada," rõhutas välisminister. Samas ta lisas, et eelnevalt tuleb samameelsete riikidega nõu pidada. "Küsimuse sellest, millise konkreetse ettepaneku ma teen - ma pean sarnaselt mõtlevate riikide esindajatega nõu. Väga tähtis on kõigepealt koondada kokku sarnaselt mõtlevate riikide toetus erinevatele võimalikele ettepanekutele ja siis otsida sellele ka laiemat toetust. Nii, et ma ei välista selle ettepaneku tegemist," ütles Reinsalu.

"Vaatame, kuidas asjad juhtuvad. Kõigepealt on küsimus selles, et milliseid ettepanekuid teha. Seda, et see vajadus on ilmne, olen ma ka Euroopa Liidu välisministrite koosolekul väljendanud. Millised võimalused on, kuidas neid teha - eks vaatame, kuidas asjad juhtuvad, aga kindlasti ei ole võimalik nii väärtus- kui julgeolekupoliitiliselt Eestil, ega ka meiega sarnaselt mõtlevatel riikidel sellest teemast mööda vaadata," rääkis minister Reinsalu.

Küsimusele, milliseid riike ta esmajoones silmas peab, viitas Reinsalu eelmisel nädalal Helsingis toimunud hääletusele, kus Balti riigid, Poola, Ühendkuningriik, Ukraina ja Gruusia hääletasid Euroopa Nõukogus vastu üleskutsele taastada Venemaa hääleõigus Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA).

"Kindlasti on neid riike rohkemgi, kes soovivad tugevamalt Venemaa agressiooni tõkestada. Ma arvan, et nende sammude puhul tuleb liikuda samm-sammult," lisas Reinsalu.

Reinsalu läheb reedel oma esimesele ühte riiki suunatud visiidile välisministrina, külastades Poolat. Varasemalt on Reinsalu osalenud 13. mail Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil Brüsselis ja 16. mail Euroopa Nõukogu 70. aastapäeva pidulikul tähistamisel Helsingis.