Andmekaitse inspektsioon hakkab järelevalvega tegelema järgmisest aastast, ütles inspektsiooni avalike suhete nõunik Signe Heiberg.

"Paljudel veebilehtedel on isegi igati korras silmanägemise ja tajuvõimega inimesel raske navigeerida, sest tekst on liiga väike või uppunud plinkivate bännerite või tähelepanu hajutavate animatsioonide keskele. Veebil puuduvad lihtsasti arusaadavad viited või juhised ringiliikumiseks ja info on "ära maetud" menüüde sügavustesse. Probleemiks on sageli ka kontaktvormid, kust ei pruugi ka kullipilguga kasutaja leida kontaktinfot," rääkis ta.

Praegu kehtib valitsusasutuste ja kohalikele omavalitsuste veebilehtedele WCAG (Web Content Accessibility Guidelines ) 2.0 standard, mis kehtestab veebilehe juurdepääsetavuse nõuded. Nende täitmine hõlbustab veebilehtede kasutamist eelkõige erivajadustega inimestele, kuid nõutakse ka, et veebis olev info peab olema kättesaadav vanemates seadmetes ja eriolukordades, kus internetikiirus on väga väike.

Standardi rakendamiseks on kolm vastavustaset: tase A (miinimumtase), tase AA (soovituslik tase), tase AAA (kõrgtase). 2015. a majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud uuringust aga selgus, et ainult kuus protsenti avaliku sektori veebikülgedest vastas vähemalt miinimumnõuetele. 28 protsenti valitsusasutuste veebilehtedest vastasid tasemele A või AA ning vaid üks protsent omavalitsuste veebilehtedest tasemele A. Ükski testitud veebilehtedest ei vastanud tasemele AAA. Paljud puudujäägid olid tehnilist laadi.

Samas oli olukord parem kui aastal 2010, mil WCAG nõuetele vastas vaid kaheksa protsenti valitsusasutuste veebilehtedest.

Probleemiks juurdepääsetavus

Tänavu ja järgmisel aastal tuleb asutustel aga veebilehed kooskõlla viia juba rangemate nõuetega, standardi nimeks on WCAG 2.1. Lisaks veebilehtedele tuleb aastaks 2021 teha nõuetekohaselt kasutatavaks ka mobiilirakendused.

Kui erinevad tehnilised nõuded kõrvale jätta, siis iga veebi tegija ja sisustaja peaks mõistma, kuidas teha kodaniku jaoks veebi nii, et inimene leiab vajaliku info meeleheiteta üles, ja need, kel on puudulik nägemine, kuulmine või füüsilised või neuroloogilised puuded, saaksid samuti omad asjad aetud, selgitas Heiberg.

"Veebis olev info peab olema lihtsasti mõistetav ja leitav arvestades ka erivajadustega inimeste huve. Kui pingutusi tuleb nõuetekohaseks kättesaadavaks tegemiseks teha liiga palju, tuleb leida alternatiiv ja seda kasutajatele selgitada," ütles ta.

Kõige laiemas mõistes tähendabki juurdepääsetavus kättesaadavust alates tehnilisest poolest kuni sisu mõistmiseni. Oluline on, et juurdepääsetavus säiliks ka vanema seade ja aeglasema netiühendusega.

Ennekõike tuleb veebilehti uuendada avalikul sektoril, mistõttu on WCAG juurdepääsetavuse nõuete viimane versioon 2.1 tehtud kohustuslikuks ennekõike neile, kes tegutsevad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustena, avalik-õiguslike juriidiliste isikutena või eraõigusliku avaliku ülesande täitjana.

Kohustuslikus korras nõuete täitjate nimekirja kõrval seisab ka veel nimekiri eranditega. Näiteks ei kehti nõuded avaliku sektori ringhäälingule, kelleks Eestis on ERR. Täies mahus ei pea nõudeid arvestama tavakoolid ja koolieelsed asutused. Haridusasutused peavad tagama nõuetekohase juurdepääsu vaid üldinfole, milleks on tavaliselt asukoha ja asutuse kontaktid koos avatud olemise aegadega.

Heibergi sõnul kulub uute nõuete kehtima hakkamiseks veel aega ja jõustumine toimub omakorda erinevatel aastatel. Näiteks kui veebileht on esmakordselt avaldatud enne 23.09.2018, peavad nõuded olema tagatud alates 23.09.2020. Kui veebileht on esmakordselt avaldatud pärast 23.09.2018, peavad nõuded olema tagatud alates 23.09.2019.

Kuupäev, millest alates peavad olema WCAG 2.1 nõudeid mobiilirakendustes täidetud, on 23.06.2021. Kui asutusel mobiilirakendust praegu ei ole, pole kohustust seda spetsiaalselt luua.

Oluliseimad kriteeriumid, mis tihti jäävad kodulehe arendamisel ja täiendamisel tähelepanuta

Selgitusi jagas Sille Laatsit ettevõttest Siteimprove

• Klaviatuur

Kodulehel peab olema võimalik navigeerida ainult klaviatuuri abil. Seega kõik klikid, mida saab teha hiirega, peab saama teha ka klaviatuuriga. See aitab eelkõige just motoorikahäirega inimesi või neid, kes on suusareisil üht kätt vigastanud.

•  Aja reguleerimine (Timing adjustable: 2.2.1)

Tihti täidame kodulehel vorme, mis annavad meile kindla aja selle täitmiseks. Suunised ütlevad, et mitte vorm või asutus ei peaks otsustama, kui palju on mul vormi täitmiseks aega, vaid inimene peaks saama seda ise otsustada.

• Kontrastsus (Contrast 1.4.3)

Kontrastsust peetakse tihti ainult vaegnägijate probleemiks. Tegelikult puudutab see meid kõiki. Näiteks päikesepaistelisel ilmal ei ole võimalik eristada tausta ja teksti, kui veebilehe kontrastsus ei ole piisav.

•  Visuaalne sisu (Non-text Content 1.1.1)

Sageli annavad veebilehe sisu edasi visuaalid, kuid ekraanilugejad neid ei mõista. Seega peaks visuaalsetel elementidel olema tekstiline alternatiiv visuaali mõistmiseks. Dekoratiivsed pildid tuleb koodis seada lugeritele ebaoluliseks.

Andmekaitse inspektsiooni põhjalikumat artiklit "Enamus avaliku sektori veebilehtedest peab läbima uuenduskuuri" saab lugeda SIIT