Keskvalitsus oli esimesel poolaastal igas kuus puudujäägis ({{commentsTotal}})

Eurod.
Eurod. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Esialgsetel raamatupidamislikel andmetel on keskvalitsus tänavu esimesel poolaastal kõigil kuudel miinuses olnud ning poolaasta lõpuks ulatus kogu valitsussektori puudujääk 51 miljoni euroni. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Täht ei pidanud tänavust aastat erandlikuks ja seostas eelarvepuudujääki muu hulgas mullusest suurema tulumaksutagastusega.

Ministeeriumi esialgsetel andmetel oli keskvalitsuse puudujääk jaanuaris 24 miljonit eurot, aprilli lõpuks oli see kasvanud 307 miljoni euroni ning kuue kuu puudujäägiks kujunes 193 miljonit eurot.

Riigikogu reformierakondlasest liige Aivar Sõerd tõi sotsiaalmeedias välja, et kogu valitsussektori eelarveseisu aitab tervikuna parandada ja defitsiiti mõningal määral vähendada kohalike omavalitsuste eelarvete ülejääk, mis tuleneb peamiselt tulumaksu heast laekumisest.

"Aga ka koos kohalike omavalitsustega on valitsussektor tervikuna veel esimese poolaasta lõpus 51 miljoni euro suuruses miinuses. Keskvalitsuse (riigieelarve) suur miinus omakorda aga selgitab, miks oli rahandusministeeriumil vaja juunis emiteerida võlakirju likviidsuslaenu saamiseks," lausus Sõerd.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Täht ütles ERR-ile, et tegemist on esialgsete raamatupidamislike andmetega, mis võivad edaspidi täpsustuda, kuid praeguste andmete järgi ei ole see aasta võrreldes eelnevatega kuidagi erandlik.

"Esimese poolaasta eelarvepuudujääk tuleneb muu hulgas tulumaksutagastustest, mis olid sel aastal ligikaudu 90 miljoni euro võrra suuremad kui möödunud aastal. Juuni lõpuks on valitsussektori eelarvepuudujääk praktiliselt sama kui kahel eelneval aastal. Kuna tulumaksu tagastatakse füüsilistele isikutele esimesel poolaastal, on sellest tingitud puudujääk aasta esimesel poolel tavapärane," selgitas ta.

Täht märkis, et möödunud aastaga võrreldes oli keskvalitsuse eelarve juuni lõpus 29 miljoni euro võrra ja haigekassa ning töötukassa eelarve viie miljoni euro võrra paremas positsioonis, kohalikud omavalitsused aga 54 miljoni euro võrra halvemas positsioonis.

"Praegu ei ole alust arvata, et aasta lõpuks erineks positsioon oluliselt kevadel prognoositust. Kui mullu teisel poolaastal valitsussektori eelarvepositsioon halvenes, siis tänavu me seda ei oota, kuna suurenevad süsinikdioksiidi kvoodi müügitulud ning ka käibemaksutulu peaks olema parem kui eelmise aasta lõpus," lausus analüütik.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: