Leitud merikotkas ei suutnud lennata ja keskkonnainspektsioon toimetas linnu Tartusse Maaülikooli loomakliinikusse. Seal selgus, et plii kontsentratsioon linnu veres on väga kõrge. Sama plii, mida sisaldavad nii haavlid kui ka kuulid, kujutab kotkastele, aga ka inimestele suurt ohtu.

"Mida põhja poole me läheme, seda olulisemaks muutub suurulukijaht. Ehk siis kuulid. Ja need kuulid, tabades saaklooma, fragmenteeruvad, kaotavad 25-50 protsenti oma massist väikeste tükikestena, mis jõuavad kotka toidulauale läbi jahipraagi või ka inimese toidulauale. Nii et meil on ühised mured," ütles loomaarst Madis Leivits.

Plii tuleb looma või linnu organismist välja väga raskelt, rääkis Leivits. "Ravid on pikad ja tihtipeale ka ebaedukad, olenevalt, kui suured kahjustused on mürgi poolt tekitatud. Tihtipeale on aneemia, seedetrakt ei toimi ja nii edasi. Neid protseduure, mida on vaja teha, on palju, ja eks see päädib siis mingist hetkest uusti lendama õppimisega. Meil on umbes 300 peale merikotkaid, viimase ohustamise hindamise alusel ta on veel ohualdis liik, kuigi oluliselt parem situatsioon kui seitsmekümnendatel, kus nende peamiseks mureks olid erinevad pestitsiidid," rääkis loomaarst.

Tervenenud merikotkas Kellile kinnitati selga raadiosaatja ja pandi jalgade ümber rõngad.

Kotkast ravinud Leivits andis linnu keskkonnaministri Rene Koka kätte, kes pani linnule nimeks Kelli ja lasi ta vabaks.