Peep Leppik: rääkigem taas arukuse allakäigust, just Eestis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Peep Leppik
Peep Leppik Autor/allikas: Õpetajate Leht

Juba varakult peaks laps puutuma kokku elu keerukuse ja raskustega ning püüdma neist jagu saada, kirjutab Peep Leppik.

Tänavu 15. augustil kiitis valitsus heaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kodakondsusseaduse muutmise eelnõu, millega riigikogus vastuvõtmise korral loobutakse põhikooli lõpueksamitest.

Selgituseks väideti, et sellega "kaasneb positiivne mõju nii õpilaste kui ka õpetajate motivatsioonile", mis näitab vaid osa inimeste asjatundmatust motivatsiooni mõistmisel.

Aga kui lisati veel, et "lõpueksamite asemele pakub riik teisi võimalusi /tagasisideks/ põhikoolis omandatud teadmiste ja oskuste kohta" (samas liigume ju kohati hindamisvabade koolide suunas), siis on selge, et haridusametnikud on valinud ka Eestile ameerikaliku (avaliku) kooli tee, kus sisulist haridust ei saa. See toob kaasa väikerahva hariduse ja kultuuri surma paari põlvkonnaga.

Kui 2018 suvel kajastas ajakirjandus mitmes Euroopa riigis inimeste arukuse (IQ) langust viimase põlvkonnaga seitse standartpunkti, siis meil arutelu ei alanud, sest kuue riigi hulgas oli Soome, Norra, Hollandi, Prantsusmaa ja Suurbritannia kõrval ka Eesti. Kas meid "rahustab" heaoluriikide naabrus või kiidame end häbitult edasi? Oma rumaluses me ilmselt ei mõista selle protsessi tähendust tulevikule.

Tartu ülikooli psühholoogia instituudis selgus Merle Kõrgesaare uuringust juba 2013. aastal, et ainuüksi 2001. ja 2012. aastate võrdluses langes abiturientide arukus (IQ) Eestis üle 8 standartpunkti. Et uuritud valim (N=1328) kujutas läbilõiget neist aastaist, on tulemus usaldusväärne ja näitab ka kodu-kooli rolli "protsessis". Ilmnes veel, et tütarlaste arukuse langus oli suurem kui poistel. Usun sedagi.

Teaduslike uuringute kõrval on oma väärtus ka empiirilistel tähelepanekutel (kogemustel), rääkimata teaduskirjanduse ja eri olukordade analüüsist. Kui eakamad kolleegid TÜ-st ja TTÜ-st toovad näiteid praeguste tudengite vaimse taseme (kasvõi teksti mõistmise) langusest, siis kinnitan seda taas omalt poolt.

Haridusametnikud on pikalt üldsust hullutanud nn PISA testide tulemustega. Meilgi suureks eeskujuks peetud Soomes on kasvatusprofessorid nüüd selgelt öelnud välja, et PISA ei näita koolis õpitavat ja nn moodsad õppemeetodid on õpetuse taset Soomeski alla viinud. Sestap on sealgi arukuse tase languse teel.

Maailmas on võtmesõnaks heaoluühiskond ilusate liberaalsete elupõhimõtetega, kus inimesel (ka lapsel) peab kõikjal olema mõnus ja õnnelik olla. Aga just see ongi vastuolus arengupsühholoogiaga või ka looduspärase elukäsitlusega.

Juba varakult peaks laps puutuma kokku elu keerukuse ja raskustega ning püüdma neist jagu saada. Just põhikoolis on vaja läbi raskuste püsimällu salvestada teadmisi, mida edaspidi saaks mõtlemisel kasutada. Hiljem ei tekita siis õppimine (kasvõi matemaatika) ja põhikooli lõpueksamid stressi. Ning argieluski toimuv muutub mõistetavaks.

Loodame, et Eesti on veel arukaid inimesi kõnealuse eelnõu peatamiseks.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: