Paljud koolijuhid eksamite asendamist tasemetöödega ei toeta
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tahab jätta põhihariduse omandamise tingimustest välja riiklikud põhikooli lõpueksamid ja anda põhikooli lõpetamise otsuse tegemise pädevuse tervikuna koolile. Koolijuhtide seas selline muudatus väga populaarne pole.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et valitsuskabineti nõupidamisel tekkis mitmeid muudatusi ja täpsustusi seoses põhikooli lõpetamise tingimuste muutmisega. Kõige suurem muudatusettepanek on see, et eesti keele eksam ei asendu testiga.
"Valitsuse liikmed ei saanud aru, mis saab olema eesti keele eksami testiks muutmise vahe. Ma selgitasin seda muudatuse mõtet, aga lõpuks tuli siiski otsus, et tuleks väga konkreetselt öelda, et eesti keel sellise kohustusliku eksamina jääb. Ta küll ei ole siis lõpueksam, aga ta on eksam, mida siis kõik peavad tegema," sõnas Reps.
Eilse kohtumise tulemusena ütleb Reps, et täpsustus ta erinevate tasemetööde läbiviimise plaan - kui suures mahus, mismoodi ja millal sarnaselt kolmanda ja kuuenda klassiga ka üheksandas klassis tasemetööd toimuma hakkavad.
"Aga need ei ole võrdsed eksamitega ja me peame siiski ka arvestama, et suurem osa gümnaasiumeid eksameid või testid siiski teeb, nii et ega lapsed nüüd päris ilma sellise sisseastumise stressita oma põhikooli lõpus edasi õppima ei pääse."
Koolijuhid Repsiga sajaprotsendiliselt ühel arvamusel ei ole. Näiteks ei toeta eksamite kaotamise plaani Võrumaa koolijuhid, kes arvavad, et riiklike eksamite ärajätmine ja asendamine tasemetöödega vähendab siiski õpilaste motivatsiooni koolitundides pingutada.
"Kõik õpilased ei jätka õpinguid gümnaasiumis. Seega ei läbi ka sisseastumiskatseid ja nende puhul kaob siis igasugune standard põhihariduses omandatud teadmiste hindamiseks. Üldine tase kindlasti langeb," leidis Võrumaa koolijuhtide ühingu juhatuse liige Kristi Pettai.
Vastuhääli leidub ka Harjumaa koolijuhtide hulgas. Harjumaa koolijuhtide ühendus esimees Annely Ajaots ütleb, et suurimaks probleemiks muudatuse juures on hetkel selgusetus selles suhtes, mida muudatus tegelikult endaga kaasa toob.
"Me juba kevadel tegelikult teeme ettevalmistusi järgmiseks õppeaastaks, sest meil on ju üldtöö plaanid, sellised asjad, me juba peame ju esimeseks septembriks ära kinnitama, aga täna sellist selgust ei ole, kas need põhikoolieksamid tulevad või mitte."
Reps vastab kriitikale, et soov on luua paindlik üleminekuaeg.
"Kui nad soovivad, siis need muudatused toimuvad põhimõtteliselt kohe ehk siis järgmine aasta enam põhikooli lõpus eksameid ei pea tegema, välja arvatud eesti keel, aga teiselt poolt loomulikult, et kõik koolid, kes ei soovi veel ise oma lõputingimusi seada, jätta neile siiski seda aega."
Toimetaja: Urmet Kook