Riigikogus on praegu menetluses pikalt ette valmistatud seadusemuudatus, mis plaanib kaotada põhikooli riiklikud lõpueksamid. Sellega antakse koolidele vabad käed põhikooli lõpetamise korraldamiseks. Õpilased ei peaks enam keskenduma eksami sooritamisele ja iga õppuri õppimisele saaks läheneda individuaalsemalt. Muudatused puudutavad suurt hulka õpilasi  –  2018. aastal õppis 9. klassi ligi 11 300 last. Eksamid tekitavad kirgi alati. Terav arutelu käis ka 2010. aastal toimunud muudatuste ümber, kui muudeti gümnaasiumi lõpueksamite korraldust. Seega ei tekita imestust, et põhikooli lõpueksamite kaotamise plaan pole ühiskonnas ja haridusinimeste seas pälvinud ainult heakskiitvat aplausi, märgiti saate sissejuhatuses.

Valik tsitaate:

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps:

"Kõigepealt ma ütleks seda, et midagi me ei jäta ära, vaid me asendame. Me asendame ühekordse 9. klassi lõpuhindamise /.../ sest see hindamine on siis selgelt liiga hilja. Me tahaksime, et õpilane saaks selle tagasiside 3. klassis, 6. klassis ja siis 9. klassis. Väga paljud sellest auditooriumist on õppinud ju sellel ajal, kus me tegime kolm korda põhikoolis eksameid, mitte ainult 9. klassis. Ning võib-olla mitmed emotsioonid inimestel, kuidas nad pingutasid eksamite puhul, siis nad pingutasidki mitu korda põhikooli jooksul."

"Teine on see, et kui me vaatame neid noori inimesi laiemalt, siis suure tõenäosusega umbes pooled pingutavad väga tõsiselt selle nimel, et gümnaasiumisse sisse saada. Ja mitu pingutust on alati parem. Võib-olla võiks igal tegevusel olla haridussüsteemis ka mõte. Ja põhikooli lõpetamisel täna sellist üldriiklikku mõtet sellisel kujul kahjuks enam ei ole."

Eesti Keemiaõpetajate Liidu liige Martin Saar:

"Siin on [plaani vastu olemiseks] kaks väga selget põhjust. Esiteks, me ei ole rahul sellega, kuidas on seda muudatust menetletud, kuidas on esitatud eelnõu, mida ei ole arutatud mitte ühegi meie aineühendusega. Tähendab kaasamata on väga selgelt õppeaine spetsialistid. Nii et üks asi on menetlemine. Ja teine asi on, et see idee iseenesest on sobimatu ja on kahetsusväärne, kui ei mõisteta eksameid. Me räägime täna ainult kolmest standardiseeritud ühtsete ülesannetega eksamist terve üheksa-aastase stuudiumi jooksul. Kui ei mõisteta nende osa õppes tervikuna. Siin on väga palju tahke – alates õpimotivatsioonist, õppijat toetavast tagasisidest, ka objektiivsest tagasisidest ainsa kohustusliku haridusetapi lõpus kuni avaliku standardini, mis toetab õppijaid, mis toetab õpetajaid ja, ma usun, on riigile ka oluline. Läbi mõtlemata plaan ja veel halvemini ellu viidud."

Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi juht Madis Somelar:

"Ma arvan seda, et põhikooli lõpueksamis kontrollitakse ju üldpädevust, valdkonnapädevust ja õpitulemusteni jõudmist. Tänases Eestis oleme olukorras, kus väga paljudes koolides napib õpetajaid. Kui meil tegelikkuses puudub kohustusliku 9. klassi lõpus järelevalve sellele, milline see tegelik seis õpitulemuste, valdkonnapädevusteni, üldpädevusteni jõudmisel on, siis ma arvan seda, et teatud koolijuhid võtavad kergekäelisemalt ametikohtadele tööle inimesi, kes tegelikult ei ole võimelised valmistama õpilasi ette nende õpitulemusteni jõudmisel, mida meie õppekava täna ootab ja eeldab."

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühenduse juhatuse liige Meri Heinsalu:

"Proua minister ütles, et eksameid hakkavad asendama tasemetööd. Tasemetööd ei saa mitte mingil juhul eksameid asendada, sest tasemetöödeks ei valmistuta spetsiaalselt, mis on oluline eksami puhul, et on eesmärgipõhine pikaajaline valmistumine. Tasemetöid ei hinnata ehk siis õpilasele ei kaasne tasemetöödega mitte mingisuguseid kohustusi ega mitte mingisugust vastutust. Tasemetööd ei tohi hinnata, selline seadus on. Ja seega ma eelmine aasta parandasin tasemetöid, kus palju õpilasi oli jätnud üldse vastamata või oli kirjutanud näiteks "ahhahahaa". Aga sellega ei kaasne õpilasele mitte mingisuguseid tagajärgi."

Tallinna Ülikooli õppekavateooria lektor Maria Erss:

"Kui rääkida sellest, milline efekt on riiklikel eksamitel, siis alates 1980. aastatest on päris palju seda rahvusvaheliselt uuritud. Ei saa kuidagi alahinnata eksami mõju. Eksamid mõjutavad kindlasti nii õpetuse sisu kui ka õppemeetodeid isegi. See mõju võib olla nii hea kui halb. See sõltub nüüd sellest, kui hästi see eksam on koostatud ja kuidas õpetajad selleks eksamiks ette valmistudes käituvad. Kui see eksam vastab võimalikult hästi õppekavale, siis ongi õppekava õpetamine eksamiks ettevalmistamine. Aga kui seal on mingi suur lõhe, näiteks eksamil küsitakse hoopis teisi asju, kui õppekavas tegelikult peaks õppima, siis võib tekkida see olukord, et see eksam hakkab kujundama mingit hoopis teist tüüpi õppimist, võib-olla kitsendama seda õppimist ja käib mingi eksamidrill ainult. Aga kui eksam on hästi koostatud, siis ei pruugi see nii olla."