Kätlin Kuldmaa: põhikooli lõpueksamite kaotamine on kosmeetiline lahendus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kätlin Kuldmaa
Kätlin Kuldmaa Autor/allikas: Erakogu

Põhikooli lõpueksamite kaotamise puhul on kõige problemaatilisem see, et eksameid soovitakse kaotada, teadmata, milline on süsteem, mis eksameid asendama hakkab, leiab oma kommentaaris õpetaja Kätlin Kuldmaa.

Põhikooli lõpueksamite kaotamisest on haridus- ja teadusministeerium rääkinud üle aasta. Sügisel läheb põhikooli ja gümnaasiumiseadus (PGS) muutmisele ning suure tõenäosusega muutus õnnestub. Mõte on leidnud positiivset vastukaja seetõttu, et praegu ootab 9. klassi õpilasi iga aasta kevadel kaks pingelist perioodi.

Peamine argument eksamite kaotamiseks on lõpuklassi õpilastele langev topeltkoormus - gümnaasiumid korraldavad niikuinii eraldi sisseastumiskatsed ning eksamitulemustel puudub otsene mõju keskkooli pääsemisele. See ei tohiks aga olla argument eksamite ära jätmiseks.

Eesmärk on hea haridus

Põhikooli eksamid ei ole probleemi juurpõhjuseks ning nende kaotamine oleks vaid kosmeetiline lahendus. Üllatava kergusega lepitakse alternatiiviga, mille kohaselt peaks edaspidi saama iga kool ise otsustada, kas õpilane on põhikooli õppekava läbinud või mitte.

Mitte, et koolijuhtide otsustusvõime tuleks kahtluse alla seada, kuid antud meede ei toeta kuidagi peamist eesmärki, et iga Eesti laps saaks hea hariduse.

Hariduse kvaliteedi tagamise üks osa on ühtne hindamis- ja mõõtmissüsteem. Kohustusliku haridustaseme ühtlustatud lõpp tagab selle, et koole ja haridussüsteemi oleks võimalik samadel alustel võrrelda. Isegi põhikoolidest autonoomsemate ülikoolide tegevuse üle teostatakse järelevalvet.

Põhikooli eksamite kaotamise pooldajate suurimaks probleemiks tundub olevat, et keskkoolid valivad endale ise õpilased, kasutades selleks katseid ja vestlusi, mitte põhikoolieksamite tulemusi. Samuti ei ole ka tunnistusel ja veerandi hinnetel keskkooli pääsemisel nõnda tugevat kaalu.

Miks on kujunenud olukord, et keskkoolid peavad vajalikuks eraldi katseid korraldada? Veerandi hinnete ignoreerimise põhjuseks on üldlevinud arvamus, mille kohaselt on erinevate koolide veerandi hinnete väärtus väga erinev. Kiputakse ütlema, et "maakooli 5 ei saa ju ometi olla sama kaaluga kui eliitkooli 5". Lõpueksamite kaotamine seda stereotüüpidest tingitud probleemi ei lahenda.

Kas peaksime pahaks panema seda, et teatud gümnaasiumidesse on tihe konkurents ning seetõttu tekib neil vajadus tekitada pingeridu? Muidugi mitte! Selleks, et keskkoolide tase oleks ühtlasem luuaksegi riigigümnaasiume, mille abil loodetakse suunata ressurss hingitsevate gümnaasiumite elushoidmiselt tugevatele elujõulistele gümnaasiumitele.

Eesti õpilased on edukad

Me ei saa mööda vaadata sellest, et praeguse eksamite süsteemiga on Eesti põhikoolide õpilased maailma ühed edukamad, mida näitavad ka PISA testi tulemused. Eesti haridusvaldkond on proovinud aastate jooksul muutuva maailmaga kaasas käia ning üha enam räägitakse individuaalsest lähenemisest ja õppijakesksest õppest.

Tõesti, teadmisi võib omandada läbi projektõppe, õuesõppe, rühmatööde, interaktiivsete meetodite ja muid innovaatilisi meetodeid kasutades. Selles osas on veel pikk tee käia - leidub koole, kus ainetevaheline lõimumine toimub juba igapäevaselt, kuid ka neid asutusi, kus kollektiivi mõttemaailma muutmine võtab veel aega.

See aga ei tähenda, et me peaksime ära kaotama mõtte, et õppimisel on tulemus, mida väljendatakse hinnetega. Palju kurdetakse, et hinded tekitavad õpilastel stressi, kuid reaalsus on see, et kui töid ei hinnata arusaadavalt (numbriliselt), kaob õpilasel ka motivatsioon õppida.

Põhikooli lõpetamine on ühe märgilise etapi läbimine, millele eksamid annavad konkreetse lõpu. Seejärel tuleb eksamitega kokku puutuda nii keskkoolis kui ka ülikoolis.

Seega täidab põhikooli eksam osaliselt seda ülesannet, mis on põhikoolile antud – õpilase ettevalmistamine järgmiseks kooliastmeks. Kõige problemaatilisem ongi see, et eksameid soovitakse kaotada, teadmata, milline on süsteem, mis eksameid asendama hakkab.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: