Toomas Sildam: Reformierakond praeb eesti kooliga EKRE-t ja Isamaad

Reformierakond keerab poliitikaahjus kuumust juurde ja hakkab valitsuserakondade erimeelsuse kastmes praadima koalitsiooni, roa nimeks on eestikeelne kool, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam.
Reformierakond algatas juba aprillis riigikogu otsuse eelnõu, milleks on ettepanek valitsusele muuta Eesti lasteaiad ja koolid ühtseks ja eestikeelseks. Üleminek peaks algama 1. septembril 2020 ning kestma kolm kuni üheksa aastat.
Riigikogu arutab Reformierakonna ettepanekut 10. septembril, uue tööaasta esimese teemana. Pole kahtlust, et opositsiooni juhtpartei püüab panna selle aruteluga eriti kuuma olukorda valitsuses olevad EKRE ja Isamaa.
Näiteks EKRE parlamendivalimiste programmis on kategoorilise sõnaselgusega öeldud: "Viime koolid üle eestikeelsele õppele."
Nüüd on neil võimalus üks oma valimislubadus teoks teha. Aga tõenäoliselt jätavad nad selle võimaluse kasutamata.
Sama lugu on Isamaaga. Üleüldise eestikeelse õppe tagamiseks lubasid nad oma valimisprogrammis alustada lasteaedades ja venekeelsetes koolides sammsammulist üleminekut eestikeelsele haridusele.
Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi aasta taguste sõnade kohaselt on Eesti oodanud seda sammu veerand sajandit. "Teeme siis selle ära!" kutsus ta mullu augustis ühiskonda ühtset eestikeelset kooli tegema.
Jah, aga... Isamaa parlamendifraktsiooni esimees Priit Sibul võis ju kinnitada pensioni II samba lammutamist kritiseerinud sotsiaaldemokraatidele vastates, et "Isamaa jaoks on maailmavaade kõrgemal kui mistahes päevapoliitilised küsimused". Ohtlik lause, sest on keeruline ette kujutada, et selles valitsuses asuks Isamaa toetama Reformierakonna seda algatust.
Miks?
Eesti lasteaedade ja koolide muutmine ühtseks ja eestikeelseks tähendaks ülemineku lõpus ka venekeelsete koolide lõppu. Keskerakond, peaministripartei, on sellele vastu. Nemad on praegu valmis rääkima vaid eesti keele paremast ja rohkemast õpetamisest lasteaedades ja koolides. Ei enamast, mõeldes oma venekeelsetele valijatele.
Pole mõtet end petta, Tallinna linnapeal ja Keskerakonna mõjukal poliitikul Mihhail Kõlvartil oli tänavu suvel ühes intervjuus õigus öelda, et praegune koalitsioon – Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliit – on ainus võimalus säilitada Eestis venekeelne haridus. Mäletate tema täpset tsitaati? "Ma rõhutan – ainus! Minnes koalitsiooni Reformierakonnaga või mis veel hullem, jäädes opositsiooni, oleks võimalus vene kooli säilitamiseks olnud võrdne nulliga."
Kuigi on raske ette kujutada, kuidas saanuks Keskerakond ka teoreetilises koalitsioonis Reformierakonnaga loobuda vene koolide kaitsmisest, muutub 10. septembri parlamendiarutelu tõsiseks kahvliks just EKRE-le ja Isamaale. Kas maailmavaade või päevapoliitilised küsimused ehk kodurahu koalitsioonis?
Valitsusparteide lootus on avalikkusele sisendada, kuidas opositsiooni kukkunud Reformierakond tegeleb küll tõsise probleemiga, milleks ühtne eestikeelne haridus kahtlemata on, kuid teeb seda pealiskaudselt ja populistlikult.
Reformierakond omakorda saab pärast enda algatuse läbikukutamist riigikogus näidata eriliselt pika nimetissõrmega EKRE ja Isamaa suunas – nemad reetsid ühtse eestikeelse kooli.
Koos Reformierakonnaga samuti vastasrinna toolidel istuvad sotsiaaldemokraadid lähevad sel korral EKRE ja Isamaa poolele. Sotside põhjus jätta Reformierakonna algatuse poolt hääletamata peitub toetuses koosõppivale koolile, millesse usuvad nende haridusteemade eestkõnelejad ja mis on sümpaatsem ka nende võimalikele venekeelsetele valijatele. Lihtsustatult tähendab koosõppiv kool lasteaeda või kooli, kus ühe katuse all õpivad eesti keeles eesti- ja venekeelsed lapsed.
Sirbi keeletoimetaja Aili Künstler nimetas "koosõppivat kooli" eufemismiks, mille sisu on tema sõnul kakskeelne kool ja Eesti riigi liikumine eesti-vene kakskeelsusele teele.
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on olnud palju reljeefsem. "Me ei ole nõus andma oma lapsi lõimumiseksperimentide katsejänesteks."," vastas ta möödunud aasta augustis Eesti 200 ettepanekule panna eesti- ja venekeelsed lapsed ühte kooli.
Kuigi Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk on seda nimetanud rahumeelselt "Eesti kooli avamiseks" ja soovitanud just selles helistikus kõneleda, siis praeguses riigikogus ei paista ideele ei EKRE ega Isamaa toetust, Keskerakond püüab end neist aruteludest lihtsalt eemal hoida.
Üleüldine eitamine, ümbernurga rääkimine ja kõik-süüdistavad-kõiki taktika välistab põhjaliku ja võimalikult ratsionaalse arutelu, et kuidas liikuda Eesti kahe paralleelse koolivõrgu juurest eestikeelse kooli suunas. Niisugune arutelu oleks sama loomulik nagu peaminister Jüri Ratase välja pakutud diskussioon riigieelarve tasakaalureegli võimaliku leevendamise osas.
Nimelt tunnistas valitsusjuht hiljutises intervjuus Lääne Elule, et viimased paarkümmend aastat on meil olnud eelarvele väga konservatiivne lähenemine. "Sellest on saanud mingi dogma, lausa nagu usk, ja seda ei tohi isegi mitte arutada," oli Ratas kriitiline.
Hariduselu korraldamise võtmed on tema enda partei, Keskerakonna käes.