Uus-Meremaa esitles karmistatud relvaseadust
Uus-Meremaa esitles reedel uut karmistatud relvaseadust, mis on vastus 51 surmaga lõppenud mošeetulistamisele Christchurchis.
Peaminister Jacinda Ardern keelas märtsis aset leidnud tulistamise järel poolautomaatsed sõjaväerelvad, kuid ütles, et piiranguid tuleb veelgi karmistada. "Tulirelva omamine on privileeg, mitte õigus," ütles ta reedel Christchurchis.
"See tähendab, et me anname endast kõik tagamaks, et ainult ausad, seadusekuulekad kodanikud saavad relvaloa omandada ja tulirelvi kasutada," lisas ta.
Uue eelnõu järgi luuakse riiklik register, et pidada arvet riigis seaduslikult ringlevate relvade üle.
Vanglakaristus relvaloata inimesele relva müümise eest tõstetakse kolmelt kuult kahele aastale ning karmistatakse ka relvaimpordi ja müügi reegleid.
Politsei peab otsustama, kas inimene on piisavalt usaldusväärne relvaloa omamiseks, seejuures on õigus loast ilma jätta isikud, kes edendavad äärmuslust, on süüdimõistetud vägivaldses kuriteos või kellel on vaimse tervise probleeme.
Registri loomine peaks võtma viis aastat ja sinna kantakse hinnanguliselt 1,2 miljonit tulirelva, mis viie miljoni elanikuga Uus-Meremaal ringluses on.
Politseiminister Stuart Nash märkis, et praegune relvaseadus loodi 1983. aastal ja seda tuleb uuendada.
Christchurchi tulistaja Brenton Tarrant omandas oma arsenali seaduslikult. Teda süüdistatakse 51 mõrvas, 40 mõrvakatses ja terrorismis. Mees pole end süüdi tunnistanud.
Lisaks poolautomaatsete sõjaväerelvade keelule käivitati tulistamise järel ka tulirelvade tagasiostuprogramm.
Peaminister Arderni relvareformi on Uus-Meremaal üldiselt tervitatud, kuid sellel on ka vastaseid, nende seas konservatiivne ACT partei.
"Me oleme vastu relvaregistrile, sest se läheb maksma märkimisväärse summa maksumaksja raha, kuid see ei taba kriminaale ja jõuguliikmeid, kellel on tulirelvad," ütles ACT juht David Seymour.