Valner Valme: terviseks! ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold / ERR

Mis kell tasub juua, arutleb Valner Valme Vikerraadio päevakommentaaris. Ning kellele töötavad piirangud?

Neil päevil tulid Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja linnavolikogu esimees Tiit Terik välja kuldaväärt ideega: piirata pealinnas alkoholimüüki ka baarides ja meelelahutusasutustes. Erakonnakaaslaste mõtetega liitus majandusminister Taavi Aas.

Kell neli öösel võiks inimene kodus magada või juua vett või alkoholivaba õlut, märkis Terik.

Täiesti nõus. Isegi juba kell kolm öösel võiks magada või siis juua kodus alkoholivaba õlut. Kui mõtlema hakata, siis sama kehtib kella kahe kohta öösel. Aga kas kell kaks päeval oleks siis normaalne juua? Kell kaks päeval peaks tööl olema ja tööd tegema; kel on mõjuvad põhjused, võib ju olla ka kodus või kuskil mujal, aga joomiseks on ikkagi pisut vara.

Millal oleks üldse õige aeg märjukest võtta? Pool kuus pärast tööpäeva? Töö tehtud! Teisalt siis ootavad ju lapsed isa-ema juba koju, kel lapsi pole, see võiks käia läbi raamatukogust või jõusaalist, soodsa ilma puhul ehk pigem suunduda terviserajale kui pokaali taha jorutama.

No aga ehk kell kaheksa õhtul? Siis ehk juba lapsed juteldud, vallalistel või lastetuil ennast haritud, võib ju lubada klaasikese lõõgastuseks?

Vaevalt küll, vaja siis "Aktuaalset kaamerat" jommis peaga vaadata. Nii läheb maailmapilt viltu.

Siiski, ma arvan, et kell üksteist õhtul võib baarist läbi käia, võtta üks hea unenaps. Teisalt, mine tea, äkki näed tuttavat, läheb jutt jooksma, õhtu pikale, pärast ongi kell jälle kolm öösel, ning tarvis huligaanselt purjuspäi läbi linna tuiata.

Niimoodi tekivad kahtlused. Kes päris karsklane pole, sel võib tänapäeva vilkas elus olla keeruline õiget momenti tabada.

Linnaisad saaksid siin ehk abiks olla soovituste jagamisel, sest klaas kvaliteetset veini võiks ju teinekord kala kõrvale käia ja mõnikord on mõnus sõpradega kokku saada, teha paar viisakat lõõgastavat joogikest. Ütle ainult kellaaeg! Enamasti niikuinii ei sobi kellelegi, kõigil tuhat tööd ja tegemist, iga euro vaja läbi ussi kuidagi välja teenida.

Teisalt, oletame, et keegi meist on vabakutseline, ei tee ööl ega päeval vahet, liiati, kui boheem, kell kaks öösel ei tule und, tabab hoopis inspiratsioon kui välk, tahab minna lemmikbaari, võtta pits konjakit, vaim tulvab, vaja kirja panna!

Või siis tuleb välismaalane, võibolla ongi võõras linnas paha peal väljas, tahab öö läbi kohalikku käsitöösiidrit libistada, aga lõbusalt, pussnuga kaasas pole, kurjaks ei muutu. Kas lubada? Kahe otsaga asi, lubades peab arvestama sellega, et vintis inimene on ikkagi natuke kahtlane, aga mitte lubades peab ta meie linna külalislahkusetuks ning teine kord siia kehvapoolsesse Disneylandi ei saabu.

Või siis võtame klubipeod. Õiges techno-klubis kell kaks öösel alles pidu lahti läheb, uksed küll südaööl, aga ega enne kahte moekam rahvas end ei ilmuta. Tavaliselt seisab selliste klubide kuulutustel: pidu jätkub kuni pidu jätkub. Ega seal lakkekrantsid käi, neil on teised praktikad, aga see, kes juba näiteks kord kuus sellisel peol on, tahab viimast võtta ja kui peo algul kohe õllekraan kinni keeratakse, siis jääb mitu võimalust.

Esiteks muidugi võtta vett või alkovaba õlut. See on peol parim.

Teiseks, mõni ehk kahmab süle jooke täis, et ikka hommikuni jätkuks. Oht muidugi kärmele kulistamisele ja valele doseerimisele.

Kolmandaks, ilmselt tekib siis rohkem turgu tabletikeste ja kotikeste pakkujaile, sest kui ei joo, siis mõni asendab õlle hoobilt turgutava pulbriga. Mis kellast enam illegaalseid pulbreid tarbida ei tohi, seda linnaisad ei ütle.

Nii on suunatud noorsugu narkomaania libedale teele.

Teinekord ongi nii, et mõõdupuu seatakse jätiste ja servapealsete elementide järgi, kes räuskavad, kaklevad ja ropsivad, aga kui muidu kombekas kodanik tahab üle saja aasta end vabalt tunda, siis ei tohi.

Sama põhimõtte järgi on Tallinnas aastaid põõsaid maatasa nülitud, et joodikud ei saaks nende taga lämiseda ja tukkuda ega narkomaanid süstida ja tõmmelda. Puud võivad olla, aga oksad alaku kõrgelt, et toobisõbrad ei saaks tahmaspäi sinna otsa ronida ja sealgi magama jääda ning seda tehes korralikele inimestele pähe kukkuda!

Tegelikult, baarikultuur on kena asi isegi ainult kella kahe-kolmeni öösel. Ent probleemne elanik joob pigem kodus (kui tal see veel on) kui baaris.

Fakt on see, et liigjoomine on rõve asi. Aus tööinimene kindlasti mõnikord kadestab neid, kel seda aega teha on, aga mõte pohmellidele selle kadeduse siiski tavaliselt hajutab ja nähtavam osa Eesti ühiskonnast on pigem muutunud asjalikumaks ja kainemaks. Näitlejadki ei pummelda enam, vaid teevad trenni.

Ega ei teagi, kus see tõde on. Mõni ütleb, et piiratakse inimeste õigusi, mõni ütleb, et piiratakse joodikute õigusi, kolmas ütleb, et piiratakse vaba ettevõtlust.

Arvan aga, et ettevõtlus võib, vastupidi, piirangute aegu liigagi vabaks minna, tekivad tagasi öised taksoviinad ja viinataksod, tänapäeval kindlasti erinevad trendikad öised jalgrattakullerid, pooleliitrised seljas käivas popis külmikus. Ja Kopli ainsas püsti jäänud poolasotsiaalses majas hakatakse taas villima salaviina. Aga loodame, et nii ei lähe ja kõik on mõistlikud.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: