Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuringu kohaselt langes Eestis eelmisel aastal alkoholimüük kõigis tootegruppides, seejuures õlut müüdi 25 protsenti vähem ja lahjat alkoholi 23 protsenti vähem kui 2017. aastal, rääkis konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing uuringu tutvustusel.

Toodangumaht langes kõigis gruppides, ekspordimaht aga kasvas, suuresti tänu sellele, et palju toodangut viidi lõunapiiri taha. Ka import on olnud suures kahanemistrendis, sest siseturu müük on aastaga väga tugevalt langenud.

"Viimase aasta trend on väga hea - vaatamata sellele, et inimeste sissetulekud on tõusnud, ei ole me alkoholitarbimist suurendanud, vaid vähendanud. See tekitab tunde, et järsku on Eesti rahvas sellist käitumismustrit omandama hakanud nagu paljud Lõuna-Euroopa riigid /.../, et inimene ei lähtuks oma sissetulekust, vaid sellest, et mida vähem alkoholi tarbida, seda parem," lausus Josing.

Siiski ei saa raporteerida alkoholitarbimise väga suurest langusest, sest välismaalt juurde toodi Eestisse aastaga 3,7 miljonit liitrit absoluutalkoholi. Kokkuvõttes tarbimine siiski veidi langes - aastaga joodi täiskasvanu kohta 10,1 liitrit absoluutset alkoholi, mis on Josingu sõnul üks viimase kümne aasta madalamaid tarbimisnumbreid. Võrreldes 2017. aastaga langes alkoholitarbimine kahe protsendi võrra.

Sellest 64 protsenti moodustasid lahjad alkoholid. Kui aga arvestada alkoholi tarbimist kõigi Eesti elanike kohta, siis tarbiti aastas 8,4 liitrit absoluutalkoholi.

"Pikemas perspektiivis on olnud sama trend nagu kogu Euroopas, et väheneb kange alkoholi tarbimine ja kasvutrendis on olnud veinitarbimine," sõnas Josing.

Ta märkis, et mõnes mõttes on Läti kaubandus piiranud salaturu kasvu, sest Läti soodsa hinna tõttu pole inimestel mõtet ega vajadust illegaalset alkoholi osta.

Kui 2016. aastal toodi välismaalt aastaga 0,8 liitrit absoluutset alkoholi täiskasvanu kohta, siis eelmisel aastal kasvas see arv 3,3 liitrini. Sellest 2,5 liitrit toodi Lätist, aga lisaks ka Venemaalt ja Euroopast, kus leidub samuti odava alkoholiga riike, näiteks Poola.

Vähenenud on välisturistide kaasaostud põhjapiirilt ja ka nende tarbimine Eestis, sest turistide arv on vähenenud.

Josing tõi välja, et Eesti aktsiisid on ühed kõrgemad Euroopas. Eestist kõrgem on kange alkoholi aktsiis ainult viies riigis ja nendeks on jõukad riigid, näiteks Soome ja Rootsi. Kui aga arvestada aktsiisi inimeste ostujõu ja palkade kontekstis, siis on Eesti Josingu sõnul esikohal ja konkureerida saab vaid Leeduga, sest sealgi on aktsiisid tõusnud, kuid sissetulekud madalamad kui Eestis. 

Õlle aktsiisimäär on Eestist kõrgem ainult Soomes, Iirimaal, Suurbritannias ja Rootsis.

"Eelmine aasta oli esimene aasta, kus Läti sai alkoholiaktsiisi pealt rohkem sissetulekut kui meie saime," sõnas Josing.

Samas ei ole jaehindu mõjutanud ainult aktsiis, sest kui nende kahe tõusu vaadata, on seal vahel tükk tühja maad. Kange alkoholi osas ei ole marginaal väga kõrge, kuid õlle osas on päris suur ning konjunktuuriinstituudi juhi sõnul on see ka üks suure piirikaubanduse põhjuseid.

Kui Eesti keskmise netopalga eest saanudks mullu Eestis osta 350 liitrit õlut või 60 liitrit viina, siis Läti poodidest sai Eesti keskmise sissetulekuga samal ajal soetada 792 liitrit õlut või 92 liitrit viina.

Alkoholi kättesaadavus on endiselt väga hea, müügilubade arv on kasvutrendis ja 88 protsendi inimeste jaoks on lähim alkoholimüügi koht kuni 10 minuti kaugusel elukohast.

Uuringus arvutati tarbimismahud statistikaameti tootmise, Eurostati väliskaubanduse ja ettevõtete tootmise ning sise- ja välisturu müügi andmetele tuginedes.