Karl Soonpää päevik 4. oktoobril 1939. aastal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 4. oktoobril 1939 oma päevikusse:

4. okt. Vab. Val. kell 11 koos Kadriorus. Selgub, et venelased tõlgitsevad lepingut nii, et nad aerodroome võivad ka mandril asutada kohtades, kus kokku lepitakse. Tahaksid Pärnu kandis ja Lihulas. Rei olevat käinud vahepeal Molotovi juures ja see tõlgitsevat lepingut samuti. Reek tahab seepärast, et kommisjoni esimeheks määrataks välisminister, kes teaks lepingut kaitseda. Ka teaks ta kommisjonile seletada, mis Moskvas arvati ja eriti, mida arvas juht Stalin.

Sellel tunduvat kommisjonile olevat mõju. Muidu ütlevat Vene kommisjon, et tema ei tea lepingut tõlgitseda, vaid täidab Vorošilovilt saadud juhiseid. Ka tahtvat nad tuua väge maad mööda. Üht tankide brigaadi Pihkva raioonist ja üht soomusosa Narva kaudu. Paluvat näidata liikumise teid. Arvatakse, et Eesti peab pretsiisilt kinni pidama lepingu mõttest ja tekstist. Kui muidu ei saa, läbirääkimistes niikaua vaheaeg teha, kuni Rei Moskvas pakti tõlgitsuse asjus saab kokkuleppe.

Välisministeeriumist olevat Reile saadetud ka selleks juhtnööre. Välisministrit ei peeta tarvilikuks kommisjoni esimeheks määrata, küll aga läheks välisminister kommisjoni koosolekule ja seletaks seal pakti ja meie valitsuse seisukohti. Vägesid peetakse kõige kohasemaks transportida raudteel. Pakkuda venelastele selleks tonnaashi.

Esmakordselt tundub president närvilisena. Ta vastab ärritatult nii teede- kui majandusministritele, kes oma nõuu tahavad anda. Kui lepingu kavasid välisminister omal ajal ette kandis, arvasin mina koha pealt, et tuleks võimalikult vähem vaidluspunkte jätta aerodroomide ja baaside suhtes, sest pärastised täitjad võivad krõbedamad olla kui Moskva ise. Nüüd selgub, et ongi nii.

Kõige kangekaelsem olla komkor Pavlov, selle järele – Meretskov; Is[s]akov, kes kõige kõrgemal kohal, ei paistvat väga raskusi tegevat. Tundub, et meie valitsus vist tegi vea, kui ta sõja puhkedes ei kutsunud rohkem mehi sisse – suurem kaitsevalmidus poleks olnud paha.

Koosolekule jõudsime esimestena Kask ja mina. Kask avaldab arvamist omavahel, et nüüd tuleks ellu kutsuda uus Vab. Val., kelle välisminister siis sõidaks Moskvasse asju klaarima. Vist on valitsuse muudatus olnud kusagil kaalumisel, sest ka peaminister avaldas kord arvamist, et peale lepingu sõlmimist Venemaaga peaks valitsus tulema uuendamisele, et lepingut täitma hakkaks uus koormamata valitsus.


Ajaloolane Küllo Arjakas: 4. oktoobri õhtul oli Eesti saadik Moskvas August Rei Kremlis välisminister Molotovi juures. Rei esitas Molotovile kirjaliku noodi sõjameeste läbirääkimistel tekkinud lahkarvamuste kohta ja täiendas seda suuliste selgitustega.

Molotov ei nõustunud Eesti valitsuse seisukohtadega ja ta informeeris vaidlustest ka Stalinit. Siis lülitus Stalin kõnelustesse: ta kuulas ära Rei selgitused ja pidas vajalikuks saata Nõukogude sõjaväedelegatsioonile täpsustav instruktsioon. Paar tundi hiljem sai ka saadik Rei Moskvast Tallinna saadetud telegrammi teksti, milles peeti Nõukogude delegatsioonil vajalikuks loobuda väeosade ja aerodroomide paigutamisest Valka ja sisemaale.

Eesti diplomaatide tegevus oli Nõukogude sõjaväe kõrgemale juhtkonnale täiesti vastukarva. 30. septembril oli NSV Liidu kaitse rahvakomissari Vorošilovi ja kindralstaabi ülema Boriss Šapošnikovi korraldusega antud Leningradi sõjaväeringkonna sõjanõukogule korraldus välja sõita Leningradist 1. oktoobril ja lõpetada läbirääkimised 6. ja 8. oktoobri vahel ning Punaarmee üksused pidid olema valmis Eestisse sisenema juba 4. oktoobril.


Loe lähemalt dokumentidest (link viitab pdf-failile Riigikontrolli veebikeskkonnas):

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: