Eesti peab otsustama, kuidas vilepuhujaid kaitsma hakatakse ({{commentsTotal}})

Foto: Scanpix Bildhuset.

Eestil tuleb samamoodi teiste Euroopa Liidu riikidega kahe aasta jooksul seadustada viljepuhujaid kaitsvad reeglid. Euroopa Liidu justiitsministrid kinnitasid rikkumistest teavitavate isikute kaitse direktiivi esmaspäeval, Euroopa Parlament kiitis selle heaks kevadel. Eestis hõlmab see enam kui 1300 ettevõtte tegevust.

Esmaspäeval kinnitatud vilepuhujate ehk vihjeandjate kaitse direktiiv puudutab keskmisi ja suuri ettevõtteid, kus on üle 50 töötaja, ning avalikku sektorit.

MTÜ Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Carina Paju selgitas, et ettevõtted peavad tagama konfidentsiaalse vihjeliini. "Peab olema tagatud, et inimesel, kes on mingisugust vääritut tegu näinud, mis võib põhjustada mingisuguse avaliku huvi riive, et nad saaksid sellest teada anda ilma,et nad tingimata peaksid oma isikut sellega siduma," rääkis Paju.

Paju meenutas vihjeandmise juhtumeid Eestis, nagu rahapesu Danske Bankis, mida üritas peatada vihjeandja, keda ei kuulatud, või hiljutist Euroopa Liidu raha kasutamist Tallinna tehnikaülikoolis, kus töökohta vahetanud vihjeandja uusi ülemusi hoiatati talle info jagamise eest. Direktiivis on mõeldud vihjeandja kaitsele.

"Seal on ette nähtud mõistlikud karistused inimestele, kes üritavad nii vihjeandja isikut avalikuks teha kui ka tegeleda igasuguse tagakiusamisega," märkis Paju.

Kuigi direktiiv ei puuduta erakondi, on Eestil näide ka sellest vallast. Silvergate'i nime all tuntud seitsme aasta taguses juhtumis annetasid poliitikud oma nimel Reformierakonnale teadmata päritoluga raha. Selle avalikustanud Silver Meikar visati erakonnast välja.

Paju sõnul tasuks Eestis kindlasti kaaluda direktiivi rakendamist ka erakondadele.

Eestis on juba praegu ettevõtteid, kus on vihjeliin – Merko Ehitus, Tallinna Vesi ning 2010. aastast Eesti Energia.

5000 töötajaga Eesti Energias tuleb vihjeliinile igal nädalal üks vihje. Seal saab vihje jätta siseveebist leitavale telefoninumbrile või anonüümselt advokaadibüroosse helistades.

Eesti Energia juhatuse liikme Raine Pajo sõnul on vihjed seotud varade väärkasutuse, rikkumiste, protsesside puuduste ja inimeste käitumisega. Vihjetega tegeleb sisekontroll või eetikakomitee.

"Meile on see andnud kasu, sest inimesed on hakanud rohkem rääkima asjadest, millest võib-olla varem juhtkond ei teadnud," märkis Pajo, kelle sõnul jõuavad vihjeliinilt tulevad tõsisemad teemad ka kontserni juhatuse lauale.

Eestil tuleb nüüd otsustada, kuidas edasi minna, kas võtta vastu eraldi seadus või viia olemasolevad seadused direktiiviga vastavusse.

Toimetaja: Marko Tooming



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: