Arhitektuurivõistluste hirm: idee asemel hakkab võidutsema hind ({{commentsTotal}})

Pärnu Rail Balticu reisiterminali arhitektuurikonkursi võitnud ideekavand Water Strider .
Pärnu Rail Balticu reisiterminali arhitektuurikonkursi võitnud ideekavand Water Strider . Autor/allikas: Pärnu linnavalitsus/OÜ Pluss

Otsus tagantjärele Rail Balticu Pärnu reisiterminali arhitektuurikonkurssi muuta võib mõjutada tulevast avalikku ruumi. Kultuuriministeerium kardab, et nutikate lahenduste asemel võivad edaspidi võidutseda odavamad projekteerimishinnad.

Aastaid on arhitektuurikonkursse korraldatud nii, et välja kuulutatakse kolm võitjat. Kui esimese koha võitjaga projekteerimislepingu sõlmimine ei õnnestu, algavad läbirääkimised teisega ja nii edasi.

Ülemöödunud nädalal, neli ja pool aastat pärast Pärnu reisiterminali arhitektuurivõistlust, sai võidutöö autor, arhitektuuribüroo Pluss, ootamatu telefonikõne. Rail Baltic Estonia teatas, et alustab projekteerimislepingu läbirääkimisi ka nendega, kes said arhitektuurivõistlusel teise ja kolmanda koha. Ootamatuks tegi teate see, et arhitektuuribüroole Pluss riigiettevõttel mingeid etteheiteid polnud.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnitusel nõudis läbirääkimiste ringi laiendamist uus arusaam riigihangete seadusest. Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare ütles, et kui arhitektuurikonkursil otsustatakse kolm võidutööd ja ühega nendest leping sõlmitakse, tuleb enne seda läbi rääkida kõigi kolmega.

Uus arusaam teeb murelikuks nii Eesti Arhitektide Liidu kui kultuuriministeeriumi. Sestap kirjutas kultuuriminister Tõnis Lukas majandusminister Taavi Aasale ja palus läbirääkimiste ringi mitte laiendada. "Selline pretsedent annaks löögi senisele arhitektuurivõistluste heale tavale," kirjutas Lukas ning lisas, et sel moel saaks arhitektuurivõistlusel olulisemaks projekteerimishind. Sama meelt on ka kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska.

"Ma võin tuua paralleeli spordivõistlustest. Et kui mõnel spordivõistlusel saavad sportlased esimese, teise ja kolmanda koha, kas seejärel tuleks hakata nendega läbi rääkima et kes on nõus kõige osavama medaliga ja siis valida selle põhjal välja spordivõistluse tegelik võitja? See on umbes sama absurdne olukord."

Rahandusministeeriumi riigihangete osakonnajuhataja asetäitja Estella Põllu tõdes, et kõigi võitjatega läbirääkimisi nõuab seadus alates 2007. aastast.

"See ei saa olla mingisugune üllatuslik tõlgendus hoolsa hankija jaoks, aga kahjuks tõepoolest mingil põhjusel on mõningad ideekonkursid korraldatud nii, et on alustatud ainult esimese kohaga läbirääkimist. See võib küll olla praktikas kasutatud variant, aga see ei ole siiski seaduses lubatud variant."

Seda, et arhitektuurivõistluste mõte muutuks ja avalik ruum kannataks, Põllu ei karda. Nimelt saab konkurssi ka niimoodi korraldada, et välja kuulutatakse ainult üks võitja. Ja sel juhul peetakse ainult temaga ka läbirääkimised. Niimoodi korraldatakse praegu näiteks riigigümnaasiumide arhitektuurivõistlusi. Samas peitub selles väikene risk juhuks, kui võidutöö autoriga projekteerimistööde hinnas või ka mõnes loomingulisemas asjas kokkuleppele ei jõuta.

"Kui on üks võitja ja temaga kokkuleppele ei saada, siis tuleb otsast alustada," nentis Põllu.

Niisiis loob Pärnu reisiterminali ümber toimuv pretsedendi, mis jätab edasisteks arhitektuurikonkurssideks kaks võimalust. Kas valida mitu võitjat ja hakata nendega kõigiga läbi rääkima või valida üks võitja ning riskida sellega, et läbirääkimiste luhtumisel tuleb kogu konkurss uuesti korraldada.

Kultuuriministeeriumi hinnangul võib see mõjutada arhitektuurikonkursside tulevikku, kuid omajagu segadust tekib juba täna.

Näiteks Tartu Kaubamaja ja Vanemuise teatri vahelise pargi jaoks korraldati ideevõistlus 2017. aastal. Kuna linn raha ei leia, pole võitjaga projekteerimislepingut veel sõlmitud. Kuna ka tolles hankes kuulutati välja mitu võitjat ja kirjeldati ära Pärnu reisiterminaliga sarnane kaskaadmeetod, on linn Rail Balticuga samas olukorras. Ehk läbirääkimistele tuleks kutsuda ka need ettevõtted, kes pakkusid pargile teise ja kolmanda koha väärilised lahendused.

Seda, kui palju on Eestis nii-öelda lahtiseid arhitektuurivõistlusi, kus võitjad on juba välja valitud, aga projekteerimislepingut alles oodatakse, ei tea ilmselt keegi.

Arhitektuurivõistlus Lihula peatänava kohta algas läinud nädalal ning reeglid on sealgi samad, mis Pärnu reisiterminali puhul. Lääneranna valla arendus- ja hankespetsialist Rein Kruusamaa ütleb, et rahandusministeerium neile oma seadusetõlgendusest teatanud pole. Ta lubab asja arhitektide liiduga arutada, kuid tunnistab, et rahandusministeeriumi sõna on kõva, ehk ju siis tuleb läbirääkimiste ringi laiendada.

Estella Põllu rõhutas, et läbirääkimised, olgu need ühe, kahe või kolme võitjaga, ei pea käima ainult odavaima projekteerimishinna üle. Samas neid reegleid, mille üle siis läbi rääkida või kuidas lõpuks otsustada, kusagil kirjas ei ole.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: