"Kõige suurem heameel on teavitada, et trassi esimese objekti ehitus on käima läinud - selleks on Saustinõmme viadukt Tallinna ringteel," rääkis Sillave teisipäeval "Vikerhommikus".

Tema sõnul pandi eelmisel aastal kinnitatud maakonnaplaneeringutega trass paika ning kahe kolmandiku ulatuses ehk Harju- ja Raplamaal ning Pärnumaal kuni Tootsini on käimas põhiprojekteerimine. "Ülejäänud lõigus ehk kuni Läti piirini on käimas pakkujatega läbirääkimised, kellega loodame lepingusse jõuda järgmise aasta alguses," lisas Rail Balticu Eesti osa rajava ettevõtte juht.

Samuti on ettevõte edukalt läbi viinud Ülemiste ühisterminali arhitektuurikonkursi ning loodab järgmisel nädalal võitja välja kuulutada ja siis projekteerimisse minna. "Sama moodi peame läbirääkimisi Pärnu terminali projekteerijate ja arhitektidega ning sõlmime kohe lepingu. Ning kolmas - kauba jaoks väga oluline koht on Muuga kaubaterminal Muuga sadamas, kus me samuti kooskõlastame viimast sõelale jäänud head lahendust ja lähme projekteerima. Ehk et konkreetsed tegevused on vägagi käimas," rääkis Sillave.

Tema sõnul on projekt suures plaanis samas arenguetapis ka Lätis ja Leedus. "Lätis on kõige olulisem ja keerulisem objekt Riia keskvaksal ja seal on projekteerija-ehitaja leping juba sõlmitud ja esimene etapp käimas. Sama moodi on trassil projekteerimine käimas," lisas ta.

Küsimusele, kas Rail Balticu rajamisel ehitatakse eelnevalt liiklussõlmed ja viduktid ning siis ülejäänud trass, vastas Sillave, et kõike tehakse samaaegselt.

Eestis on Rail Balticu trassi pikkus 213 kilomeetrit ja trassi jaoks valitud täiesti uus koridor. "Olemasolev koridor ei sobi juba seepärast, et uus peaks olema kiirem ühendus - ja see nõuab teistsuguseid raadiusi ja seetõttu peab see olema sirgem. Olemasolevat trassi saab kasutada kahe-kolme kilomeetri ulatuses," selgitas Sillave. Samuti võimaldab praegune trassivalik vältida looduskaitse ja Natura-alasid ning selle trassil on ainult kaks majapidamist, mis tuleb raudtee eest eemaldada. "Ükskõik millise teise alternatiivi puhul - kas kasutades olemasolevat trassi, minnes läbi Tartu - oleks need mõjud olemasolevate majapidamiste hävitamisele olnud märksa suuremad," rõhutas ettevõtte juht.

Sillave sõnul on tööd praegu graafikus ning ta avaldas lootust, et 2022. aastal jõuavad lõpule 17 maanteevidaukti ja kaheksa kohalike omavalitsuste vidukti ehitused. "Sealt edasi saame trassi ehitama hakata. Täna ei ole alust ümber hinnata seda, et 2026. aasta lõpuni kestab ehitus ja seejärel hakkame Rail Balticat kasutama," lisas ta.

Sillave jättis sisuliselt vastamata küsimustele selle kohta, miks tema ja kolme Balti riigi ühisettevõtte RB Rail AS tegevjuht ja juhatuse esimees Timo Riihimäki lühikese vaheaja järel on teatnud oma lahkumisest. "Ma ei saa kommenteerida seda, mille pärast Timo lahkub. Aga RB Eestil mõeldes, kui ma kaks aastat tagasi tulin, oli siin viis inimest nüüd 22. Olen üles ehitanud toimiva ettevõtte - toad on tarkust ja projektijuhte täis ja ma olen päris kindel, et nende inimestega, nende tublide tehnikute ja tugitöötajatega Rail Baltic ellu viidud saab," rääkis Sillave.

Riihimäki lahkumine sai teatavaks esmaspäeval ja tema viimane tööpäev ettevõttes on 19. detsember, Sillave lahkumisest teatati 15. oktoobril, tema lahkub ametist novembris.