ITK-s on lülisamba operatsioonidel ametis Põhja-Euroopa ainus robotkäsi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Juba mitu nädalat on Ida-Tallinna keskhaiglas (ITK) lülisamba lõikustel ametis robotkäsi. Kui tavaliselt jõuavad uued kallid seadmed Eestisse mitu aastat hiljem, siis Põhja-Euroopa ainuke robotkäsi ongi Tallinnas tööl.

ITK lülisambakirurgia keskuse juht Taavi Toomla tunnistas robotkätt demonstreerides, et ei uskunud, et meditsiin võiks üldse nii kaugele areneda. Alles mullu USA-s kasutamisloa saanud seade ei tee mitte ainult kirurgide tööd kergemaks, vaid tänu sellele paranevad patsiendid märksa kiiremini, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui seni tuli seljaoperatsiooni puhul teha üks 10-15-sentimeetrine haav, siis nüüd on implantaatide ehk kruvide paigaldamiseks vaja mõnesentimeetrist lõiget ja nende väikeste avauste kaudu tehakse ära kogu kirurgiline töö.

"Robot aitab meil täpselt üles leida inimese sees need kohad, kuhu implantaate asetatakse. Robot ise neid ei pane, uuringud, mis patsiendile eelnevalt on tehtud, laetakse alla, kontrollitakse operatsioonitoas ja siis robot juba juhib meid õigetesse kohtadesse, kuhu implantaadid asetada. Robot ise implantaate ei aseta, asetame meie roboti abiga," selgitas Toomela.

Kui seni kestis implantaatide paigaldamine poolteist tundi, siis tänu robotist abilisele lüheneb operatsiooniaeg 30 minutile.

Kuna operatsioonitrauma on väiksem, siis on ka paranemine kiirem. Patsiendid lubatakse koju juba paar päeva pärast operatsiooni ja nad ei vaja tugevaid narkootilisi valuvaigisteid.

"Seda robotit saab väga edukalt kasutada lülisambatraumade korral. Seda robotit saab edukalt kasutada lihtsamate kulumishaiguste korral, kus lülid on paigast nihkunud. Tegelikult seda robotit saab kasutada iga kord, kui sa implantaate inimesele sisse viid," ütles Toomela.

Samuti võimaldab uus robot opereerida neid kõrge riskiga haigeid, keda varem aidata ei saanud, sest lahtine operatsioon ei oleks tulnud kõne alla.

Toomela usub, et robotkäsi muudab lülisambakirurgiat jäädavalt ja kui esialgu on 700 000 eurot maksnud seade haruldus, siis juba mõne aasta pärast muutub see sama tavaliseks nagu röntgeniaparaat.

Kui uute kallite seadmete puhul võib tekkida küsimus, kas on ka piisavalt palju vastava profiiliga patsiente, siis Toomela kinnitusel on Eestis neid piisavalt. "Me see aasta opereerime pea 600 haiget. See on täiesti piisav hulk," sõnas ta.

Eestis on robotkäsi esimestel töönädalatel aidanud kirurge tosina lõikuse juures.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: