Hispaanias on teine pensionisammas vabatahtlik. Kuigi riik on püüdnud hoogustada vabatahtlikku kogumist fondidesse, pole rahvas seda väga innukalt siiski teinud.

"1085 eurot peaks olema pensioni miinimumsuurus ja ei tohiks rakendada karistavat maksustamist neile, kes pensionile jäävad pärast 40 tööaastat, nagu praegu on. Ka leskedel, kes kaotanud abikaasa, kärbitakse pensionit, ja me soovime, et neile makstaks edasi, kui abikaasa on oma panuse pensionisüsteemi andnud. Nad peaksid saama täispensionit," kommenteeris üks protestijaid, Ismael Ibanez.

Ehkki Eesti ja Hispaania pensionite suurused on erinevas mõõtkavas, näitab rahvusvaheline võrdlus enam-vähem sama suurusjärku mulluses teise samba fondide miinusetootluses: Hispaanial oli see 4,42, Leedul 5, Eestil 5,79. Uuringus, milles vaatlusaluseid riike oli 17, jäid 2018. aasta näitajate poolest kõige tagumisteks Läti 6,64 ja Bulgaaria lausa 8 miinusprotsendiga.

Reaaltootlust veavad Eestis alla haldustasud. Tihti on need läbipaistmatud ja keerulised, kuigi riigis, mis e-riigina on tuntud, on fondide tootlus igapäevaselt jälgitav.

Euroopa Investoriõiguste ühenduse Better Finance raport on mahukas. Ühenduse tegevust on osaliselt rahastanud Euroopa Komisjon. Eesti asjatundjad jäid aga selle kommenteerimisel hillitsetuks: Eesti Pank ei pea seda sobilikuks, rahandusministeerium viitab, et on hõivatud pensionireformiga, kommertspangad aga ütlevad, et tahavad teada, kuidas ikkagi need näitajad on leitud. Et vastata, olevat vaja teha põhjalik kodutöö.

Eesti kohta ütleb raport positiivsena, et madalamate kuludega fondide turuletulek on sundinud valitsemistasusid alandama, ja erinevalt mullusest aastast oli tunamullune tunduvalt parem.