Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut otsib rahvusvahelise kaliibriga professorit, kes paneks kokku "unistuste projektimeeskonna", mis viiks Eesti e-valitsemise valdkonna teaduses uuele tasemele. Professorile makstav töötasu on 9000 eurot kuus ja projektiperioodi kestus on viis aastat koos lepingu pikendamise võimalusega.

Mõistagi ei suuda Tartu Ülikool maksta seesugust töötasu oma eelarvest. Selle teadusprojekti 2,5 miljoni eurone rahastus tuleb täielikult Euroopa Komisjoni rahastatavast Horizon 2020 projektist.

Johan Skytte instituudi juhataja Mihkel Solvak tõdeb, et ainus võimalus Euroopa tipptasemel teadlasi Eesti teaduselu uuele tasemele juhatama meelitada ongi maksta neile rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist töötasu.

"Riigieelarvest me neid rahastada ei saaks, grandid ongi ainus variant sellise kaliibriga inimesi värvata, omavahenditest on lootusetu. Kui tahame juba sellist tuntud uurijat leida, mitte alustava taseme inimest, siis need on need suurusjärgud, mida Lääne-Euroopas makstakse. Sellest peamegi lähtuma, muidu pole võimalustki," ütleb Solvak. "Me peame arvestama, et ta peab riiki vahetama, ta paeb perekonna ümber kolima. See peab olema nii suur palganumber, et inimene üldse kaaluks seda."

Grandiperiood algas septembrist, praegu on käsil värbamisprotsess. Lisaks valdkonda juhtivale professorile otsitakse uurimisrühma veel viit-kuut inimest. Töörühm võiks saada komplekteeritud ja alustada tööd aasta-pooleteise perspektiivis, hindab Solvak.

Johan Skytte instituudil on see seni hästi õnnestunud: 48 protsenti nende teadlastest ja õppejõududest on pärit väljastpoolt Eestit. Samas nii kõrget taset, kui uue grandiga otsitakse, polegi veel ette näidata.

"Meie soov on saada selle suuna tipptegijat. Kogu see projekt saigi selle mõttega kirjutatud, et soov on selles suunas areneda," selgitab Solvak.

Skytte instituudile eraldatud grandi abil peaks arenguhüpe toimuma siis e-valitsemise ja digitaalselte avalike teenuste valdkonnas.

Kõige edukam taotleja

Tartu Ülikoolil on rahvusvahelise teadusrahastuse kaasamisega läinud väga hästi, Euroopa Komisjoni rahastatavast seni suurima eelarvega teadus- ja innovatsiooniprogrammist Horizon 2020 (eelarve 2014-2020 perioodiks 80 miljardit eurot) on Tartu Ülikool edukaim.

Meede on mõeldud Kesk- ja Ida-Euroopa ülikoolide järeleaitamiseks, teadusvõimekuse tõstmiseks ja tipptegijate kaasamiseks.

"Selles liigas oleme suutnud neid kõige rohkem siia meelitada," ütleb Tartu Ülikooli grandikeskuse juhataja Taivo Raud.

Tartu Ülikooli on ka ainus Eesti ülikoolidest, mis grantide taotlemiseks spetsiaalse grandikeskuse on loonud, kus terve osakond selle nimel tegutseb.

Kui ka varasemaid taotlusperioode arvesse võtta, on Tartu Ülikool saanud Euroopas eraldatud 39 grandist lausa seitse ehk Euroopa võrdluses enim.

Viimased kolm kevadel lõppenud taotlusvoorust saadi lisaks Skytte instituudile veel füüsikainstituuti optika valdkonnas ja tehnoloogiainstituuti robootika ja mehhatroonika valdkonnas.

Varasemad neli granti hakkavad juba lõppema, need said tehnoloogiainistituut ning genoomika- ja siirdemeditsiini tippkeskus.

Uurimisrühma juhi ülesanne on hakata oma valdkonnas tipptasemel teadus-arendustegevust tegema, seepärast peabki ta juba rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane olema.

Grantidest rahastatavad palgad erinevad suuruselt siiski sõltuvalt valdkonnast ning uurimisrühma ülejäänud liikmete töötasud on seda juhtiva professori omast tunduvalt madalamad. Samas aga otsitakse teadlasi ka uurimisrühma rahvusvaheliselt.

"Me tegutsemegi rahvusvahelises kontekstis, peame konkureerima maailma tippülikoolidega, kes on palju paremini finantseeritud kui meie, aga see grant aitab," ütleb Taivo Raud.

Kõrge töötasuga loodetakse Eestisse meelitada just nooremaid ja ärksamaid tulevikutalente, mitte Lääne-Euroopas oma karjääri juba lõpetavaid teadlasi, lisab Raud.

"Otsime neid, kes saaksid just siin enda uurimisgrupi luua ja selle suurema laineharja peal oma teadustööd edasi teha. Me tahame, et nad ei tuleks siia ainult grandi perioodiks, vaid jääksid ka hiljem siia," ütleb Raud.

Üheksa ametit

Eestis saab Horizon 2020 grandiga võrreldavat palgaraha maksta projekti lõppemisel edasi üksnes mitmest allikast kokku kombineerides, näiteks riigieelarve, mõne väiksema eelarvega teadusprojekti ja erasektori koostöös, sest Eesti ülikoolide palgatase ei küündi kuidagi rahvusvahelisele tasemele.

Tartu Ülikooli professorite töötasud koosnevadki paljudest komponentidest. Ainult põhipalga peal ehk pelgalt tudengeid õpetades ei saagi sellel tasemel tegutseda, lepinguline nõue on teha ka teadustööd. Lisaks on paljudel ka ettevõtluslepingud. Seetõttu pole olemas "keskmise töötasuga" professorit, kuid mingi indikatsiooni see peaks andma.

Kõige madalama põhipalgaga professorid töötavad Tartu Ülikooli statistika järgi humanitaarvaldkonnas, kus nende teenistus on keskmiselt ligi 2600 eurot kuus, sõltumata rahastusallikatest. See tähendab, et siia hulka on arvestatud ka kõrgema tasuga palgaraha grantidest.

Loodus- ja sotsiaalvaldkondades on professorite keskmine põhipalk üle 3200 euro ning meditsiinis 3400 eurot kuus. See teeb kõigi Tartu Ülikooli professorite keskmiseks põhipalgaks 3150 eurot kuus.

Siiski on professorite keskmine teenistus ülejäänud teaduspersonaliga võrreldes kõrge. Dotsentide keskmised põhipalgad jäävad sõltuvalt valdkonnast vahemikku 1800-2500 eurot (valdkondade keskmiselt 2300 eurot), samasse suurusjärku jäävad ka vanemateadurite põhipalgad. Lektorite ja teadurite keskmine põhipalk on 1700-1800 euro kandis (valdkonniti vahemikus 1500-2000). Nooremteadurid, assistendid ja õpetajad peavad leppima keskmiselt 1500-eurose põhipalgaga. (valdkonniti vahemikus 1300-1750).

Tartu Ülikooli akadeemiliste töötajate põhipalk kaetakse keskmiselt 38 protsendi ulatuses riiklikust hariduskulude tegevustoetusest ehk riigieelarvest, seejuures professorite töötasust pisut üle poole (52 protsenti) on kaetud riigieelarvest. Juhtivteadurite töötasu tuleb aga ainult projektirahadest.

Rahastusallikad ja seega ka sissetulekud on muutlikud nagu elavhõbe - projektid algavad ja lõppevad, ettevõtluslepingud samamoodi. Seega ei ole statistika aluseks olevad kuud vennad.

Tartu Ülikoolis töötab töölepingu alusel ligi 2000 akadeemilist töötajat. Neist kolmveerand sai oktoobris põhipalka üksnes ühest finantsallikast. Ent on ka eredaid erandeid, näiteks üks töötaja sai oktoobris tasu kokku kuuest allikast ja viis töötajat viiest. Sellise ebakindluse juures on raske rahvusvahelise rahastusega siia meelitatud oma ala tippu ja tema meeskonda veenda siia jääma.

Taivo Raud nendibki, et grandi lõppedes saab sageli probleemiks Eesti teadusrahastuse põhimure: projektipõhine rahastus, mille saamiseks garantiid puuduvad.

"Põhiküsimus on, kuidas kindlustada jätkusuutlikkust, kui grant lõppeb. Me oleme proovinud neid igakülgselt aidata uute grandirahade taotlemisel, aga kuna teadusrahastus on projektipõhine, siis täiskindlust meil ei ole, kas saame samaväärset rahastust ja projekte pakkuda. See on üks murekohti, miks on vaja uurimisrahastust tõsta, et me suudaks tippe, keda olekme suutnud siia grandirahade eest tuua, siin ka ka hoida," selgitab Raud.

Samal põhjusel lahkuvad helged pead ka Eestist laia maailma.