Indrek Neivelt: kõiki probleeme raha juurdetrükkimisega ei lahenda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold / ERR

Maailm on suurtes muutustes ja see muutus jõuab igasse maailma nurka kiiremini kui kunagi varem. Ka Euroopasse oleks vaja rohkem õiglast turumajandust ja tuleks aru saada, et kõiki probleeme raha juurdetrükkimisega ei lahenda, leiab Indrek Neivelt Vikerraadio päevakommentaaris.

Paar nädalat tagasi kuulsime, et nüüd on ka Eestis nii, et ühes suures pangas tuleb raha hoiustamise eest peale maksta. Ega midagi üllatavat siin pole, sest juba mõnda aega on ka paljude riikide laenuintressid negatiivsed.

Isegi Kreeka, mis vahepeal sisuliselt pankrotis oli, laenas turult lühiajalist raha negatiivse intressiga. Ehk siis Kreeka riigile makstakse peale, kui ta laenu võtab! Saksamaa intressidest ei ole mõtet rääkida. Olen juba varem rääkinud, et Saksamaale antakse isegi raha juba kolmekümneks aastaks negatiivse intressiga.

Raha on turul liiga palju

Nende uudiste valguses olen mõelnud, et kuidas õpetatakse tänapäeval ülikoolides majandust ja rahandust.

Kuidas selgitada seda, et laenu võtmise eest makstakse laenusaajale peale. Või seda, et keegi on nõus oma raha panema kolmekümneks aastaks negatiivse intressiga võlakirjadesse ja ise seejuures teab, et Euroopa Keskpanga hinnatõusu eesmärk on kaks protsenti aastas. Ehk igal aastal jääb hoiustaja kahe protsendi võrra vaesemaks. Ja nii kolmkümmend aastat.

Sellest rahast ei jää ju suurt midagi alles. Aga raha on turul liiga palju ja vaatamata sellele otsustas Euroopa Keskpank rahatrükki jätkata. Huvitav, kui madalaks tahab keskpank intressid viia ja kui kaua sakslased seda kõike veel kannatavad.

Ja kas see enam ongi turumajandus, kui keskpank nii jõuliselt ja nii kaua mängu sekkub? Mis teooria siis ikkagi kehtib, kui laenu võtmise eest peale makstakse?

Raha on väga palju juurde trükitud ning sellega koos on kasvanud ka rikkuse kontsentratsioon. Ja mida see endaga kaasa toob, seda me veel ei tea.

Olen praegust aega hakanud endamisi üha tihedamini võrdlema kolmekümne aasta taguse olukorraga. Ka siis vanad majandamise reeglid enam ei kehtinud. Nii nagu nüüdki. Siis me liikusime sotsialismist kapitalismi. Kuhu me täna liigume, me veel ei tea. Aga muutused toimuvad ja muutused hakkavad tavaliselt ikka pealinnast. Mitte provintsist.

Elizabeth Warren

Tänapäeva maailma pealinn asub Washingtonis. Ka seal puhuvad muutuste tuuled. Aasta pärast toimuvad presidendivalimised ning demokraatide seas on kõige populaarsemaks kandidaadiks tõusnud endine Harvardi ülikooli juuraprofessor ja tänane senaator Elizabeth Warren.

Warren usub turumajandusse, aga arvab, et eeltingimuseks on, et turg peab olema õiglane ja selgete reeglitega. Tema programm on üles ehitatud turu ja niinimetatud lihtsa inimese kaitseks ning see koosneb neljakümnest punktist.

Näiteks tahab ta piirata suurfirmade mõju, pannes piirangud poliitikute mõjutamiseks. Warreni arvates ei ole õiglane, et ettevõtjad nii palju raha poliitikutele annetavad ja seeläbi poliitikuid mõjutavad.

Lisaks soovib Warren vähendada varalist kihistumist ning selleks plaanib ta sisse viia ülirikastele mõeldud varamaksu. Näiteks varamaksu suuruses kaks protsenti aastas varadelt, mis ületavad 50 miljonit ja kolm protsenti varadelt, mis ületavad ühte miljardit. Ja veel lisamaksud ettevõte kasumitele.

Samuti soovib ta nõrgestada omanike kontrolli suurfirmade üle ja arvab, et kõik suurfirmad peavad saama tegevusloa föderaalvalitsuselt. Ja kui nad ei suuda korduvalt tasakaalustada töötajate, klientide ja ühiskonna laiemaid huvisid, võib nad tegevusloast ilma jätta.

Lisaks arvab ta, et töötajad peaksid nimetama kaks viiendikku suurfirmade nõukogu kohtadest. Miinimumpalga kasvuks näeb ta viie aastaga tasemeni 15 dollarit tunnis.

Suured plaanid on Warrenil ka tehnoloogiagigantide osas, kelle mõjuvõimu ta vähendada soovib. Näiteks peaks Facebook selle plaani kohaselt müüma Whatsappi ja Instagrami. Platvormid käibega üle 25 miljardi dollarit aastas reguleeritaks nagu infrastruktuuriettevõtteid ja need ei tohiks sellel platvormil pakkuda iseenda tooteid. Igal juhul tuleb tunnustada, et Warren soovib rohkem konkurentsi.

Need on ainult mõned punktid Warreni plaanidest. Enamikele suurfirma juhtidest see plaan arusaadavalt ei meeldi, sedavõrd revolutsioonilised on pakutavad muutused. Mõned nimetavad Warrenit sotsialistiks. Samal ajal ta ise ennast sotsialistiks ei pea ja ütleb, et ta soovib vastupidiselt vähendada suurfirmade mõju ja seeläbi tõsta konkurentsi. Klassikalistest sotsialistidest eristab teda ka see, et ta ei soovi riiklikku omandit.

Igal juhul on Warren tänu oma läbimõeldud plaanile juba maailma muutnud. Kindlasti on tal varsti kopeerijaid üle terve maailma. Palju sellest plaanist tulevikus ellu viiakse, seda me loomulikult veel ei tea. Aga tunnistada tuleb, et Warreni programm on hästi läbi mõeldud ning vajutab tugevalt tänapäeva ühiskonna kitsaskohtadele.

Kõiki tema plaani punkte ei ole kindlasti võimalik ellu viia, aga kui ka veerand plaanist ellu viiakse, on maailm juba muutunud.

Jääme hoolega jälgima, mis toimub Ameerika Ühendriikides järgmise aasta jooksul. Maailm on suurtes muutustes ja see muutus jõuab igasse maailma nurka kiiremini kui kunagi varem. Ka Euroopasse oleks vaja rohkem õiglast turumajandust ja tuleks aru saada, et kõiki probleeme raha juurdetrükkimisega ei lahenda.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: