Indrek Neivelt: oleks hea, kui maksudebatis ei oleks dogmasid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold / ERR

Oleks hea, kui maksudebatis ei oleks dogmasid ja kõik ettepanekud lauale tõstetakse. Kindlasti peame rohkem maksustama keskkonna saastamist ja samuti oleks hädavajalik suhkru maksustamine, sedastab Indrek Neivelt Vikerraadio päevakommentaaris.

Peaminister Jüri Ratas kutsus paar nädalat tagasi avalikule diskussioonile maksude üle. See oli väga õige tegu. Meie maksusüsteem on kinni üheksakümnendates, aga siis olid maksude maksmise distsipliin ning maksude kogumise võimekus teised. Samuti ei olnud rikkust, mida maksustada. Lisaks oli veel viisteist aastat tagasi puudus kapitalist. Praegune olukord on hoopis teine.

Parim aeg muutusteks oleks olnud vahetult peale viimasest kriisist väljatulekut, aga siis sellist tahet ei olnud. Igal juhul maksudebati algatamise eest meie peaministrile suur tänu.

Enne kui minna konkreetsete maksumäärade juurde, tuleks kokku leppida põhimõtetes, millised kulud milliste maksutuludega kaetakse. Samuti tuleks vaadata, kus me oleme ja kuhu maailm järgmise kahekümne-kolmekümne aasta jooksul liigub.

Oleme jõudnud aega, mil rahaline kapital on väga odav ja inimene on kallis. Kakskümmend aastat tagasi oli olukord risti vastupidine. Meie palgad on kiiresti kasvanud ja need lähenevad jõudsalt Euroopa keskmisele. Samal ajal on meie sotsiaalmaks kõrge.

Kui me mõtleme tulevikule, siis järgmise kahekümne-kolmekümne aasta jooksul näeme me madalaid intresse ja seda, kuidas robotid paljud meie tööd ära võtavad. Aga robotitelt ei ole vaja maksta sotsiaalmaksu. Oma kõrge sotsiaalmaksuga paneme ennast veelgi halvemasse olukorda ja seetõttu peame otsime variante, kuidas tööjõu makse, aga eriti sotsiaalmaksu alandada.

Sotsiaalmaksu maksavad palgasaajad oma palgalt. Mitte oma sissetulekutelt, vaid ainult palgalt, mis teatavasti on ainult üks osa sissetulekutest. Kolmkümmend aastat tagasi oli enamik inimesi palgatöötajaid. Enam mitte. Paljud meist teenivad oma tulu dividendidest või tegelevad kinnisvara rentimisega.

Palgasaajate proportsioon on oluliselt langenud, aga meie arvestame ikka maksu palgast. Mitte sissetulekust. Sellega oleme palgasaajad võrreldes osaühingu omajatega ebavõrdsesse olukorda pannud. See ei ole lihtsalt õiglane. Ehk me saaksime siin maksubaasi suurendada, kui me käsitleksime inimese kõiki tulusid võrdselt palgaga.

Samas on sotsiaalmaks, mis moodustab kolmandiku palgast, liiga kõrge just kõrgemate sissetulekute juures. Seetõttu oleks hädavajalik sotsiaalmaksu lagi. Näiteks võiks see olla tasemel, mis on kaks-kolm keskmist palka. See muudaks meie maksusüsteemi õiglasemaks ja suurendaks laekumisi. Aga kolmandik sotsiaalmaksu on endiselt liiga kõrge ja tuleb otsida võimalusi selle vähendamiseks.

Loogiline oleks, kui haigekassa eelarvesse laekuks raha, mille me kogume tervist rikkuvaid tegevusi maksustades. Alkoholi- ja tubakaaktsiis peaks kindlasti laekuma haigekassa eelarvesse.

Arvestades, kui palju me suhkrut tarbime ja suhkru kahjulikkust, oleks hädavajalik suhkru maksustamine. Alata võiks näiteks suhkrujookide aktsiisiga. Limonaadidele väike maks juurde, nagu seda on teinud meie lõunanaabrid lätlased. Aga mitte ainult lätlased, vaid ka mitmed teised Euroopa riigid.

Suhkrujookide maksu sisseviimine on üheks arvatavaks põhjuseks, miks Läti laste ülekaalulisus viimastel aastatel enam ei kasva. See maks ei ole mitte niivõrd eelarvelise tähtsusega kui just käitumise suunaja. Kui limonaad on poes veest tuntavalt kallim, siis ostab laps pigem vett kui limonaadi.

Suhkrujookide maksustamine oleks siin esimesi samme. Edaspidi tuleks maksustada aina rohkem tervist kahjustavaid toiduaineid. Isegi siis, kui meie eelarve otseselt lisaraha ei teeni, oleks käitumise muutmine väga kasulik. Ehk isegi siis, kui me raha korjamise peale kulutaksime sama palju kui me uuest maksust teeniksime, tuleks selliseid muutusi teha. See tasuks parema tervise näol meile kõigile ära.

Kindlasti peame rohkem maksustama keskkonna saastamist. Ja mitte ainult õhu saastamist vaid keskkonna saastamist laiemalt. Konkreetseid ettepanekuid mul praegu selles valdkonnas ei ole.

Olen maksude muutmise vajalikkusest rääkinud ja kirjutanud mitu aastat ning mul on hea meel, et see teema läbi peaministri suu ka suuremale arutelule on pandud. Oleks hea, kui maksudebatis ei oleks dogmasid ja kõik ettepanekud lauale tõstetakse.

Peame vaatama, milline oleks meie maksusüsteem, mis meid järgmised paarkümmend aastat teeniks. Selleks oleks hea, kui me saavutaksime konsenuse nendest trendidest, mis maailma lähimatel kümnenditel mõjutavad.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: