Valgesse Majja pürgivad demokraadid pidasid televäitluse ({{commentsTotal}})

{{1568345280000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX / REUTERS

USA presidendiks pürgivad demokraadid pidasid neljapäeva õhtul Texase osariigis maha tulise teledebati.

Houstonis korraldatud väitlus oli esimene, kus läksid vastamisi arvamusküsitlustes seni esikohta hoidnud endine asepresident Joe Biden ning lähimad rivaalid, Massachusettsi senaator Elizabeth Warren ja Vermonti senaator Bernie Sanders.

Debatile pääses kümme Demokraatide Rahvuskomitee (DNC) kriteeriumid täitnud kandidaati. Väitluses osalemiseks pidid kandidaadid olema kogunud kahe protsendi suuruse toetuse arvamusküsitlustes ning vähemalt 130 000 erinevat doonorit enam kui 20 erinevas osariigis.

Lisaks liiderkolmikule olid laval veel senatis New Jersey't esindav Cory Booker, California senaator Kamala Harris, Minnesota osariigist senatisse valitud Amy Klobuchar, endine elamumajandusminister Julián Castro, South Bendi linnapea Pete Buttigieg, endine kongresmen Beto O'Rourke ja tehnoloogiaettevõtja Andrew Yang.

Warreni ja Sandersi poliitiline platvorm on sarnane: mõlemad toetavad üldist ravikindlustust, tasuta kõrgharidust, jõukate kõrgemalt maksustamist ja finantssektori reguleerimist.

Biden vaidles Warreni ja Sandersiga nende plaani üle laiendada föderaalvalitsuse rahastatud tervishoiuprogrammi Medicare kõigile ameeriklastele.

Endine asepresident heitis Sandersile ja Warrenile ette ebasiirust üldise ravikindlustuse sisseviimise maksumuse osas. "Sotsialisti kohta on sul palju suurem usk Ameerika äriringkondadesse kui minul," nähvas Biden Sandersile.

"Me kavatseme lõpuks tagada, et igal ameeriklasel on tervisekindlustus inimõiguse, mitte privileegina," lausus Vermonti senaator, kes propageerib üleminekut eraravikindlustuselt.

Sanders tõrjus vähiravile viidates endise asepresidendi väiteid liigsest maksumusest, millele Biden vastas omakorda märkusega, et ta teab vähist üsna palju, sest see on tema jaoks isiklik teema. Bideni poeg Beau suri 2015. aastal ajuvähki.

Endine asepresident ütles, et tema plaan, mis keskendub Obama-aegse tervishoiuseaduse edasiarendamisele ja laiendamisele, on parem, sest ta teab, "kuidas seda rahastada, kuidas seda ellu viia ja miks see on parem".

"Ma olen Baracki poolt," lausus Biden ning endise presidendi saavutusi kiitsid ka teised väitlejad.

"Meil kõigil on president Obama ees suur võlg," ütles Massachusettsi senaator Warren, kelle sõnul suutis Obama muuta põhjalikult USA tervishoiusüsteemi.

Samas andis ta mõista, et Medicare'i kõigile ameeriklastele laiendamine on parem plaan kui Bideni kava.

Ravikindlustuse rahastamisest rääkides ütles Warren, et kõige rikkamad inimesed ja suurimad firmad "hakkavad rohkem ja keskklassi pered vähem maksma".

Biden andis mõista, et Warreni plaan tõsta kõige suuremas sissetulekusegmendis ameeriklaste makse kahe protsendi võrra ei tooks valitsusele sisse 30 miljardit dollarit, mida oleks vaja senaatori ravikindlustuskava rahastamiseks.

Warreni sõnul on tema plaani oluline element inimeste kindlustusmaksed kindlustusfirmade asemel riigile. "Ma ei ole kunagi kohanud kedagi, kellele meeldib oma kindlustusfirma," lausus ta.

Biden pidi debatis tõrjuma ka kriitikat Obama valitsuse dokumentideta immigrantide väljasaatmispoliitika aadressil. Selle asemel, et vastata küsimusele, kas Obama-aegsed väljasaatmised olid viga, kiitis ta endise presidendi toetust alaealistena USA-sse toonud migrantide riiki jäämisele ning ebaseaduslikult riiki sisenenud inimestele kodakondsuse taotlemiseks võimaluste loomist.

Castro süüdistas Bidenit Obama pärandi valikulises kasutamises juhtudel, kui see talle sobib, samal ajal tema eksimuste suhtes silma kinni pigistades. "Ta tahab tema töö eest kiita saada, kuid keeldub küsimustele vastamast," lausus Obama-aegne elamumajandusminister.

Endine asepresident vastas vihaselt: "Ma seisan koos Barack Obamaga kõigi tema kaheksa ametiaasta jooksul, heas ja halvas."

Yang üllatas kaaskandidaate ootamatu ettepanekuga anda kümnele USA perele aasta vältel iga kuu 1000 dollari suurune "vabaduse dividend".

"Kui te annetate raha presidendivalimiste kampaaniaks, mis juhtub? Poliitik kulutab selle raha telereklaamidele ja konsultantidele ning te loodate, et see toimib. On aeg usaldada ennast rohkem kui poliitikuid," sõnas ettevõtja.

Yang kutsus plaanist huvitatud ameeriklasi taotlema raha tema kampaanialehel. "Just sedasi paneme oma riigi taas meie jaoks tööle," sõnas ta.

Valgesse Majja pürgivad demokraadid rääkisid ka kaubandusest. Warren rõhutas, et ta parandaks USA kaubandussuhted riigi hinnatud turule ligipääsu hoovana kasutades. Tema sõnul on USA kaubanduspoliitika olnud katki juba aastakümneid ja riigi turgu tuleks kasutada läbirääkimistel teiste riikidega viisidel, mis oleks tööliste, farmide ja väikeettevõtte jaoks õiglased.

Buttigieg heitis vabariiklasest presidendile Donald Trumpile ette strateegia puudumist kaubandussõjas Hiinaga, mis on kehtestanud Ühendriikide tariifidele vastutariifid, mis on aga andnud tõsise hoobi USA põllumajandussektorile ja teistelegi tööstusharudele.

Trump on varem Buttigiegi kandidatuuri pilganud ja öelnud, et tahaks näha 37-aastast demokraati Hiina liidri Xi Jinpingiga lepet saavutamas.

"Ma tahaksin näha teda Xi Jinpingiga kokkulepet saavutamas," lausus Buttigieg väitluses. "Kas see ei pidanud mitte juba aprillis sündima?"

Presidenti kritiseeris ka Minnesota senaator Amy Klobuchar, kelle sõnul kohtleb Trump farmereid ja töölisi, nagu "pokkerižetoone ühes oma pankrotistunud kasiinodest".

Endine sõjaväelane Buttigieg kutsus kongressi lõpetama õiguslikus mõttes lõputut sõda ja lisama igale sõjavolituste seadusele kolmeaastast loojanguklauslit tingimusega, et iga selline seadus vajab kolme aasta järel kongressi korduvheakskiitu.

USA järjestikused valitsused on kasutanud võitluseks terrorirühmituste vastu üle maailma tänaseni 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute järel kongressis vastu võetud sõjavolituste seadust AUMF, mis oli mõeldud võitluseks terrorivõrgustikuga Al-Qaeda.

Mitmed demokraadid ja mõned vabariiklased on hoiatanud, et enam kui 15 aasta vanused volitused annavad sisuliselt USA valitsusele õigusliku aluse sõdida üle maailma lõputult.

Trump ennustas neljapäeval, et tema vastaskandidaadiks järgmise aasta presidendivalimistel saab Biden juhul, kui ta ei tee ühtegi suurt viga.

"Ma kujutan ette, et Biden saab sellega hakkama, kui ta ei tee ühtegi suurt viga," ütles Trump Valges Majas ajakirjanikele paar tundi enne demokraatide teledebati algust.

Demokraadid alustavad presidendivalimiste eelvalimistega jaanuaris ja kinnitavad presidendikandidaadi järgmisel suvel. Trumpi saamine vabariiklaste presidendikandidaadiks on ilmselt vormistamise küsimus, kuigi kolm vähetuntud vabariiklast on lubanud tema vastu kandideerida.

USA presidendivalimised peetakse 2020. aasta 3. novembril.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: