SEB asus äriklientide suurhoiustelt hoiutasu korjama
SEB pank on asunud sellel aastal võtma äriklientidelt tasu raha arvel hoidmise eest. Pärnumaa ettevõtjatele rakendub see novembrist, Pärnu linnale kehtib tasu juba augustist. Tasu võetakse kliendilt, kellel on arvelduskontodel pikemat aega üle miljoni euro igapäevaseks majandustegevuseks mittevajalikku raha. Teised kommertspangad esialgu rahahoidmise eest tasu ei võta.
SEB pank teavitas sellel nädalal Pärnumaal suuremaid ärikliente, et alates novembrist küsib pank neilt nii-öelda rahahoidmistasu. SEB teatel on valuutahoidmistasu hinnakirja järgne tasu, mida siiani ei ole rakendanud.
Hoidmistasule rakendub teenustasu 0,4 protsenti aastas raha jäägilt kontol alates miljonist eurost. Panga teatel on omavalitsustele, kellel on samuti suuremad rahajäägid, see tasu juba kehtestatud.
Pärnu linnavalitsuse jaoks kehtib see tasu augustikuust. Pärnu linna finantsvahendite jääk on viimastel aastatel olnud üle kümne miljoni euro, sest planeeritud kulud on jäänud tegemata.
Pärnu abilinnapea Meelis Kuke sõnul ei taha linn seda tasu maksta, sest kümne miljoni pealt oleks summaks 40 000 eurot.
Sisuliselt tähendaks see tasu, et Pärnu linn maksaks pangale oma raha hoidmise eest ise peale. Kuke sõnul tulid seetõttu finantsvahendid SEB-st ümber paigutada.
"Me oleme hajutanud (hoiused) erinevate pankade vahel, nii et ühes pangas meie hoiuste maht ei ületaks viite miljonit eurot. Täna kasutab linn kuue kommertspanga teenuseid," ütles ta.
Ka kõige suuremalt omavalitsuselt Tallinna linnalt küsib SEB rahahoidmistasu. Siin on piirmäär seitse miljonit eurot.
SEBst öeldi "Aktuaalsele kaamerale", et neil pole tmahti kommentaari anda. Kirjalikus vastuses öeldi, et üldreeglina on pangal õigus otsustada selle tasu võtmine juhul, kui kliendil on arvelduskontodel pikemat aega raha, mida klient ei vaja igapäevaseks majandustegevuseks ja mis ületab miljoni euro piiri.
Luminor, LHV ja Swedbank sellist tasu praegu kehtestada ei kavatse. Samas on kuue kuu Euribor juba neljandat aastat miinuses ja lööb sellel aastal üha uusi negatiivseid rekordeid.
Swedbanki juhatuse liige Anna Kõutsi sõnul on see pankade jaoks märkimisväärne kulu ja paneb üle vaatama teenuste hinnastamist
"Keskpanga poolt kehtestatud negatiivne intress hoiustele tähendab pankade jaoks kulu kindlasti, ja mida suurem see kulu on, mida pikemalt see kestab, seda suurem on surve ka pankadel üle vaadata oma laenude ja hoiustamise hinnastamise strateegia," rääkis Kõuts.
Toimetaja: Marko Tooming
