"Välisilm": demokraadid läksid Trumpi vastu rünnakule
USAs on praktiliselt aasta jäänud presidendivalimisteni ning tundub, et nüüd otsustasid demokraadid vastasseisule president Donald Trumpiga hoogu juurde anda.
Demokraatliku erakonna sees on juba pikemat aega olnud kaks leeri. Ühel pool need, kes toetavad president Donald Trumpi tagandamist, teisel pool aga peamiselt erakonna liidrid, kes on kutsunud vaoshoitusele.
Seetõttu oli mõnevõrra üllatav, et esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi teatas möödunud nädalal, et demokraadid kavatsevad presidendi ametist tagandada ja seda veel enne, kui Valge Maja avaldas Trumpi ja tema Ukraina kollegi telefonikõne ümberkirjutuse ja saatis kongressile vilepuhuja kaebuse.
Pelosi sõnul ei saanud nad eirata seda, mida Trump tegi. "Ta ei andnud meile valikut. Nii et ma ei mõelnud ümber. Ma ütlesin alati, et järgneme faktidele ja kui neid näeme, siis oleme valmis. Me oleme valmis," rääkis ta.
Demokraatide vaade kogu skandaalile on selge. Trump survestas suvel toimunud telefonikõnes Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit uurima endist asepresidenti Joe Bideni ja tema poega ning hoidis samal ajal kinni riigile mõeldud sõjalist abi.
Lisaks tuleb kõne kohta tehtud vilepuhuja kaebusest välja, et Valge Maja ametnikud olid sellest niivõrd häiritud, et tõstsid vestluse märkmed ülisalajasse serverisse. Administratsiooni ametnike sõnul üritati nii vältida lekkeid ajakirjandusse ja sinna on pandud ka telefonikõnesid teiste välisliidritega.
Lisaks on presidendi kaitsele asunud tema erakonnakaaslased, kelle arvates üritavad demokraadid olukorda üles puhuda.
"Ma arvan, et kogu see asi on pettus. Ma ei suuda uskuda, et räägime presidendi tagandamisest süüdistuse pärast, mis põhineb kuulujuttudel. Kes on see vilepuhuja? Millised eelarvamused tal on?" märkis vabariiklasest senaator Lindsey Graham.
Valge Maja nõunik Kellyanne Conway sõnul on memost välja loetud rohkem, kui seal tegelikult on.
"Kõik võivad lugeda seda ümberkirjutust, seda memo presidendi kõne kohta Ukraina presidendiga. Nad näevad, mis seal on, ja mis veel olulisem, mida seal ei ole. Ma lugesin seda. Ma ei näe, et oleks kordagi maininutud 2020 valimisi. Ma ei näe hirmu, nagu oleks Joe Biden liidripositsioonil või presidendi peamine poliitiline vastane. Ma ei näe mingisugust ähvardust välisabi kinni hoida," lausus ta.
Demokraadid tahavad nüüd uurimisega kiiresti edasi liikuda ja kavatsevad isegi töötada järgmise kahe nädala jooksul, kuigi kongress peaks olema puhkusel.
Reedel annab esindajatekoja luurekomitee kinniste uste taga tunnistusi Michael Atkinson. Ta on luurekogukonna järelevalve- ja uurimisametnik, kes pidas vilepuhuja kaebust tõeseks ja usutavaks.
Atkinson andis kaebuse edasi luureteenistuse direktorile Joseph Maguire'ile, kes ütles möödunud nädalal, et ei saatnud seda kohe kongressile, sest ta arvas, et välisliidritega toimunud kõnede avalikustamine kuulub täitevvõimu privileegi alla.
"See oli seotud inimesega kes ei ole luurekogukonna ega organisatsiooni liige, mis kuuluks luureteenistuse volituste alla," põhjendas Maguire.
Lisaks nõuab esindajatekoja väliskomitee Trumpi ja Zelenski suhtlusega seotud dokumente välisministrilt Mike Pompeolt. Samuti soovib komitee välisministeeriumilt infot selle kohta, mis rolli mängis kogu asjas presidendi isiklik advokaat Rudy Giuliani, kes on juba kuid avalikult rääkinud, et Ukraina peaks Bideneid uurima. Samal ajal kui Trumpi administratsioon hoidis kinni Ukraina sõjalist abi, kohtus Giuliani Zelenski abiga.
Demokraadist esindajatekoja liige Hakeem Jeffries soovis teada, miks Giuliani Zelenski abiga kohtus.
"Rudolph Giuliani ei ole suursaadik, ta ei ole välisteenistuses, ta ei ole välisminister. Miks ta oli asjaga seotud? Miks toodi tema nimi mitu korda esile presidendi telefonikõnes välisliidriga?" küsis Jeffries.
Teise demokraadist senaatori Chris Murphy sõnul ütles Giuliani, et ta tegi seda välisministeeriumi korraldusel.
Giuliani kinnitusel aitas Zelenski abiga kohtumist korraldada USA esindaja Ukrainas Kurt Volker, kes otsustas möödunud nädala lõpus tagasi astuda.
Trump andis vastulöögi
Küsimus, mis keerleb nüüd aga kõigi poliitikavaatlejate peas, on järgmine: kuidas mõjutab kogu see sasipundar 2020. aasta presidendivalimisi? Trump on kindel, et see on talle kasulik ja tema toetajad näevad, et tegemist on järjekordse presidendi kiusamisega. Vaid kolm tundi pärast Pelosi tagandamise teadet olid valijad Trumpi kampaania toetuseks annetanud umbes miljon dollarit.
Demokraadid ei suuda midagi ära teha. Nad on külmutatud olekus. Nad kaotavad need valimised. Nad teavad seda," ütles Trump ise.
Samuti on ärevaks muutunud Bideni kampaania. 2016. aastal ei olnud Biden küll ainus Lääne välisliider, kes nõudis Ukraina peaprokuröri Viktor Šokini vallandamist, sest too ei võidelnud piisavalt korruptsiooniga, samas on tõsi, et Biden on juhtunust rääkinud praalivalt.
Ukraina ja USA ametnikud on kinnitanud, et prokuröri vallandamise ajal oli uurimine maagaasiettevõttes Burisma, kus töötas ka Bideni poeg Hunter, juba pikemat aega soikunud. Lisaks ei olnud Hunter Biden kunagi uurimise all, vaid kogu olukord oli hoopis seotud Burisma endise omaniku Mykola Zlochevskiga, kellel olid lähedased suhted Ukraina tagandatud presidendi Viktor Janukovitšiga.
"Trump teeb seda kõike, sest ta teab, et ma löön teda pika puuga. Ta kasutab võimu kuritarvitamist ja presidendiameti iga võimalust, et mind kuidagi mustata," ütles Biden.
Trumpi süüdistused on Bidenile ja tema presidendikampaaniale jätnud kindlasti märgi. Lisaks on Biden viimaste küsitluste järgi kaotamas oma liidripositsiooni Elizabeth Warrenile. Paljud demokraadid ei soovi aga niivõrd vasakule kalduvad kandidaati nagu Warren ja neile on Biden tuttav ja turvaline valik.
Samas on selge, et demokraatide suurim soov on võita Trumpi. Biden või unine Joe, nagu Trump teda kutsub, võib aga nüüd olla presidendile liiga kerge sihtmärk.
Toimetaja: Marko Tooming