"Huvitaja": 5G ei ole ohtlikum mõnest teisest raadiokiirgusest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lisaks 5G tehnoloogia ümber puhkenud poliitilistele aruteludele on tehnoloogia tervislikkuse seadnud kahtluse alla ka mitmed teadlased. Tallinna Tehnikaülikooli raadiofüüsika emeriitprofessor Hiie Hinrikus tõdes aga Vikerraadio saates "Huvitaja", et 5G ei ole ohtlikum näiteks 4G-st, wifist, või mõnest teisest elektromagnetkiirgusest.

"5G kui teatud sidetehnoloogia järgmine tase ei tee midagi. Küll võib inimese tervist mõjutada igasugune elektromagnetkiirgus ja ka elektromagnetväljad madalamatel sagedustel, aga see ei ole otseselt 5G-ga seotud," selgitas Hinrikus ning lisas, et 5G kasutatavatele raadiosagedustele lähedasi sagedusi kasutavad ka teised sidegeneratsioonid, nagu täna kõigile tuttavad 3G ja 4G.

Hinrikus leiab ka, et 5G tulek ei pruugi meid juba ümbritsevat kiirgusfooni arvestades seda oluliselt üldse muuta. Seda niikaua, kuni ei minda üle millimeeterlainetele. "Kui minnakse üle millimeeterlainele, siis võivad tekkida nähtused, mida pikematel lainepikkustel ei ole."

Elektromagnetkiirguse bioloogiline mõju on erinevate laborikatsetega ammu kindlaks tehtud. Hinrikuse sõnul on keeruline määrata madala sagedusega kiirguste mõju inimese tervisele, sest uuritavaid inimesi, kes elektromagnetkiirgusega kokku ei puutu, on täna pea võimatu leida.

Bioloogiline mõju on organismides väga erinev. Elektromagnetkiirgus mõjutab rakkude struktuuri, nende vahelisi ühendusi ja ka närvide tegevust. Hinrikus selgitab, et rottidel läbi viidud laborikatsete käigus selgus, et mõju on näha üle kogu organismi, vahet ei ole, millisel sagedusel elektromagnetkiirgusega loomad kokku puutusid.

"Kas see mõju on nüüd kantserogeense iseloomuga, kas ta vähki tekitab, see on omaette küsimus, aga siiski madalsageduslike väljade, 50 hertsi puhul otsustati juba 2003. aastal, et nad on võimalikud vähitekitajad. Kõrgemate sagedustega väljade puhul tehti selline otsus rahvusvaheliste vähiuuringute komisjoni poolt 2011. aastal," selgitas Hinrikus. Just vähi teket on USA-s toimunud pikaajalise uuringu vältel üritatud kiirgusega seostada. Rottidel ning hiirtel tehtud katsete põhjal avastati, et just isastel rottidel tekkisid kiirguse mõjul pahaloomulised kasvajad. Ehkki 90 loomast esines kasvajaid vaid kahel kuni viiel, võib seda lugeda märgiks, et kiirgus on olnud selles oluline mõjutegur.

Ka Tallinna Tehnikaülikoolis on läbi viidud elektromagnetkiirgusel põhinevaid füsioloogilisi uuringuid, kus on peamiselt uuritud kiirguse mõju ajule. "Seda võib lugeda täiendavaks stressoriks. Aju reageerib, kuigi meil ei ole mingisuguseid vastuvõtuorganeid, nagu silmadega me näeme valgust või kõrvadega kuuleme heli. Elektromagnetkiirgust me otseselt ei tunneta, aga ta tekitab ajus samasuguse vastukaja nagu valgussignaal," kõneles Hinrikus.

Hinrikus näeb ühe ettevaatusabinõu ja lahendusena kehtivate tervisekaitse piirnormide vähendamist.

"Ei ole tõestatud, et see nivoo, millest alates praegu kiirgust ohtlikuks loetakse, on ikkagi teaduslikult põhjendatud. On küllalt katseid, mis näitavad, et ka nõrgem kiirgus võib tekitada bioloogilisi efekte," rääkis Hinrikus ning lisas, et juba päris mitmed riigid ja linnad on vähendanud oma raadiokiirguse piirnorme.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: