Esmaspäeval alanud Draamateatri novembri- ja detsembri piletimüük purustas ootusi. Teatrijuht Rein Oja sõnul on enamik etendusi sisuliselt välja müüdud, saada on vaid mõned kohad neile, kel meeldib üksi teatris käia.

"Me arvasime küll, et ta nii läheb jälle. Meil on tükk aega praegu niimoodi olnud. Me küll aeg-ajalt proovime võtta ka riskiprojekte, aga millegipärast lähevad ka nende piletid praegu ikka ära," nentis Oja piletite kiiret läbimüüki kommenteerides.

Tõsi, Draamateatri saalid pole ka kuigi suured. "Meil on neljasajane saal. Eks me oleme nüüd ka Noblessneri valukoja Nobeli saalis, kus me mängime "Rahamaad", ja seal on ligi 600 kohta. Aga siiski, võrreldes Estonia või Vanemuisega, kus on 800-kohalised saalid, on meil vähem kohti," lausus Oja.

Hooajast hooaega kestev publikutorm on võimaldanud Draamateatril tuua müügile ka kallimaid toetajapileteid, mille hind ulatub nüüd 90 euroni. Mõnedes teatrisõprades tekitas hämmastust, et piletit ostes ei saa enam valida teatri toetamist ehk toetajapileti ostmist, vaid et paremad kohad parteris ongi saadaval ainult toetajapiletit lunastades.

Oja lükkas ümber arvamuse, justkui oleks kõikide Draamateatri piletite hinnad sel hoojal tõusnud.

"Päris nii ei saa öelda. Natukene kallimaks on tehtud, on tõstetud toetajapiletit (70 eurolt 90 eurole - toim.), aga neid toetajapileteid on loetud arv saalis. Neid on kuskil paarkümmend tükki või olenevalt etendusest rohkem või vähem," sõnas ta.

"Kevadega võrreldes me ei ole tavapileti hinda põhimõtteliselt tõstnud. Tavapileti hind on sama – see nominaalpileti hind, mis on täiesti ilma soodustusteta ja millel ei ole toetajapileti juurdehindlust, on 45 eurot. Samal ajal oleme teinud kampaaniaid noortepiletitega, kus noored inimesed saavad pileti osta tunduvalt, kaks korda odavamalt, 20-35 euroga," selgitas Oja. Noortepilet kehtib mõnede lavastuste mõnedel etendustel.

Samuti on jätkuvalt müügil pensionäride sooduspiletid.

Draamateatri rekordiline publikuhuvi on kasvatanud teatri omatulu üle 50 protsendi piiri - teater kogus mullu piletitulu 4,5 miljonit eurot (pluss käibemaks). Majandusaasta aruandest on näha, et jäädi miljoni euroga plussi.

Oja sõnul andis just märkimisväärne omatulu teatrile võimaluse suve jooksul hädavajalikke investeeringuid teha.

"Suvel vahetasime selle raha eest, mis me eelmisel aastal lisaks teenisime, kogu suure saali lavapõranda ära – vana oli täiesti läbi," rääkis Oja.

"Siis käärtõstuk, mis on õues dekoratsiooni laadimiseks, see on meil kohe uus tulemas. Vahetasime ära ka kogu kahepoolse side internetisüsteemi. Kokkuvõttes, me investeerisime sellel suvel kuskil 600 000 – 800 000 eurot teatri tegemistesse," loetles Oja, lisades, et majanduslik edu võimaldas töötajatele maksta ka korraliku jõulutoetuse.

Näitlejate põhipalgast rääkides ütles Oja, et see on kindlasti rohkem kui kultuuritöötaja miinimum. "Päris miinimumi saavad mõned üksikud, kes on äsja kooli lõpetanud. Ülejäänute palk on ikka natuke kõrgem, kuigi mitte tuntavalt, mitte kordades kõrgem," selgitas Oja.

Vanemuine ja Linnateater rõhuvad kättesaadavusele

Kui Draamateater tugineb eksklusiivsematele piletitele ja ka Eesti mõistes meeletule nõudlusele, siis teised suured teatrid on valinud teistsuguse lähenemise. Tallinna Linnateatri turundusjuht Sander Rebane sõnas, et nemad ei ole hoolimata maksutõusudest hindu kergitanud ning hoiavad pileti baashinna 40 euro juures.

Nii Rebane kui ka teatri direktor Mihkel Kübar rõhutasid, et Linnateatrile on esmatähtis kultuuri kättesaadavus, eelkõige mõtlevad nad noortele.

"Eestikeelne sõnateater peab olema inimestele võimalikult kättesaadav," sõnastas Kübar Linnateatri ühe missiooni. Kübar nimetab teatri majandamist igapäevaseks arvutamiseks ja planeeriminseks ja ütleb, et teater saab finantstuge ka toetajatelt.

"Kui käibemaksutõus tuli, võttis Linnateater vastu otsuse hindu mitte tõsta. Oleme võtnud hästi tugeva suuna noorte ligipääsetavuse toetamiseks, sest tegelikult on hind üks peamisi põhjuseid, miks nad teatris käia ei saa, ning oleme üritanud neile vastu tulla," märkis Rebane.

Kübar rääkis, et kõigile Linnateatri etendustele on broneeritud teatud hulk noortepileteid kuni 26-aastastele teatrisõpradele. "Me ei tee eraldi etendusi noortele, sest meie hinnangul sobib neile kogu Linnateatri mängukava," sõnas Kübar.

Algaval hooajal on Rebase sõnul tulemas paar väga huvitavat lavastust, millele loodetakse samuti publikuhuvi.

"Üks on Jaan Tätte "Öö", mis on kirjutatud spetsiaalselt Linnateatri näitlejatele ja mida lavastab Peeter Tammearu. Teine on Marius Ivaškevičiuse kirjutatud "Thomas Moore", mida lavastab üks Leedu tipplavastajaid Oskaras Koršunovas," sõnas ta.

Vanemuine panustab seevastu mastaabisäästule

Teatrijuht Aivar Mäe nentis, et nende keskmise pileti netohind jääb 24,3 euro kanti ning umbes pooled piletid müüakse kampaaniate käigus veelgi soodsamalt. See tähendab, et koos käibemaksuga küsib teater näiteks suure maja lavastuse "Hiilgav!" esimese hinnaklassi piletite eest 29.60 - 37 eurot, teise hinnaklassi omade eest 25.60 - 32 ja toetajapileti eest 59 eurot.

"Kuna Vanemuine annab aastas peaaegu 500 etendust, on meie publikuarv ju Eestis kõige suurem," sõnas Mäe. "Me tahame olla teater, kes mängib erinevatele publikusegmentidele. Seepärast üritame hoida hinda normaalsuse piirides. Sellel hooajal jätame me hinnad samaks. Tegelikult on meil juba üle poole piletitest selleks hooajaks müüdud, nii et isegi kui tahaksime, ei saaks me enam hindu muuta," lausus Mäe.

"Meil on planeeritud 2026. aasta piletituluks neli miljonit eurot ja ma arvan, et me ületame selle päris soliidselt. Tegelik tulu võib tulla kuskil 4,3 miljonit eurot. Kaks aastat tagasi oli meie piletitulu 2,1 miljonit eurot. Nii et publik armastab meid, publik käib teatris ja me oleme selle üle väga õnnelikud," rääkis Mäe.

Raha aga loetakse ja teater on õnnelik iga suurema toetuse üle, nentis teatrijuht. Kokkuhoid väljendub näiteks taaskasutuses, kuid see ei tähenda Mäe sõnul odavamat teatrit.

"Kui vaatame lavastuste keerukust, siis tegelikult lähevad need päevast päeva üha keerulisemaks ja kallimaks. Kokkuhoid ongi omaette kunst. Kuigi eelmisel aastal me läksime natuke miinusesse, siis praegu oleme ilusti välja tulnud," lausus ta.

Mullune majandusaasta aruanne näitab, et kahjumit oli Vanemuisel koguni 1 474 030 eurot.

Vanemuise artistide palk ulatub Mäe sõnul peaaegu Eesti keskmiseni.

"Meie artistide palgad koosnevad kahest komponendist: üks on põhipalk ja teine on etendustasu. Kui need kokku summeerida, siis oleme Eesti mediaanpalgast – 1870 eurot – tunduvalt ees. Võime öelda nii, et näitlejad saavad peaaegu Eesti keskmist palka. See puudutab ka koorilauljaid ja balletiartiste," lausus Mäe.

Omatulu – kas õnnistus või karistus?

Olgugi rahul eduka müügiga, tunnistas Draamateatri juht, et liigne edukus omatulu teenimisel teeb teda ettevaatlikuks.

"Ma tahaksin, et me ei peaks pingutama sellega, et teenime üle 50 protsendi ise, nagu praegusel hetkel on juhtunud. Kui mujal maailmas ringi vaadata, siis näiteks Soomes või teistes väiksemate keeltega riikides on see 35 protsenti. Aga kui me mõtleme väikeste keeltega riikidele, siis näeme, et kultuuri toetatakse riigi poolt tunduvalt kõrgemas protsendis kui meil," mõtiskles Oja.

Ojale teeb muret ka rahastussüsteem, mis näib teatri edukust karistavat. "See oht ongi, et kui saame ise liiga hästi hakkama... Muidugi ma mõistan, et aidatakse nõrgemat, mitte tugevamat, aga siis ühel hetkel me lööme käega ega taha enam pingutada," nentis teatrijuht.

Ühine mure: käibemaks võtab jõu

Hoolimata erinevatest strateegiatest on teatrijuhid ühte meelt selles, et Eesti riigi praegune maksupoliitika kurnab kultuuriasutusi. Eriti teravalt tuuakse esile 24-protsendiline käibemaks, mis on naaberriikidega võrreldes konkurentsivõimetu.

Mäe tõi välja valusa matemaatika: "Ma olen kultuuriministriga ka sellest rääkinud, et meil on lätlaste ja leedukatega ühisel turul hästi keeruline hakkama saada. Teatavasti on see [käibemaks] Lätis null protsenti, aga meil on 24 protsenti. Ehk kui meie piletitulu on neli miljonit eurot, siis ühe miljoni maksame riigile tagasi," lausus Mäe.

Oja on Mäega ühel meelel ja näeb kõrges käibemaksus otsest takistust piletihindade langetamisele, juhul kui riiklik rahastus ei suurene. "See on teine asi, mida kogu kultuur tegelikult ootab – et teatrite, kontsertide, muuseumide ja kõikide piletite käibemaks langeks," ütles Oja. Ta tõi samuti näite Lätist, kus nad käisid hiljuti menulavastust mängimas.

"Me oleme Euroopas esimesel kohal kultuuri käibemaksuga. Näiteks on meil võrdlus olemas Lätiga, kus me käisime äsja "Rahamaad" mängimas. Kui seal on pileti hind 60 eurot ja null käibemaksuga, ja meie küsime Eestis publiku käest 70 eurot, siis tegelikult saame endale vähem, sest riigi käibemaks võtab meilt rohkem ära kui Lätis," kinnitas Oja.

"Iga panustatud ühe euro eest – me oleme selle siin teatris välja arvutanud –, mida riik meile annab, anname me tänu omatulule, sotsiaa- ja käibemaksule, riigile tagasi üle 80 protsendi, ehk üle 80 sendi iga euro kohta," tõdes Oja.

Metsikut piletinõudlust kommenteerides lausus teatrijuht lõpetuseks huumoriga: "Ikka on ju häda, kogu aeg on häda. Kui on liiga populaarne, on häda, ja kui tullakse liiga vähe teatrisse, on ka häda".