ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts ütles ERR-ile, et teisipäeva ennelõunaks oli neile laekunud 59 Pärnu üleujutustega seonduvat kahjuteadet.

"Valdava osa neist moodustavad kodukindlustuse kahjud, sõidukikahjusid on seni registreeritud vähem," lisas Lepvalts.

Tema sõnul on kahjud seni laekunud teadete põhjal üsna sarnased: enamasti on üle ujutatud keldrid, garaažid ja hoonete esimesed korrused. Lisaks on vesi tunginud hoonetesse läbi katuste ning mõnel juhul on üleujutusi põhjustanud ka kanalisatsioonist tagasi voolanud vesi.

"Kahjustada on saanud nii hooned kui ka kodune vara," tõdes Lepvalts.

Kuna kõik inimesed ei ole veel kahjudest teada andnud, siis kahjude kogumaht Lepvaltsi sõnul tõenäoliselt suureneb.

Swedbank P&C Insurance oli esmaspäevase tööpäeva lõpuks saanud sadakond kahjuavaldust, kuid riskikindlustuse allosakonna juht Eivo Kisand märkis, et neid lisandub jätkuvalt.

"Praegu on veel vara hinnata kahjude kogumahtu, sest suur osa juhtumitest on alles menetlemisel ja kahjustuste ülevaatamine käib," tõdes Kisand, kelle sõnul võib menetlus tavalisest kauem aega võtta, sest kahjukäsitlusse jõuab korraga tavapärasest rohkem juhtumeid.

Ka If Kindlustus oli esmaspäeva pärastlõunaks saanud 60 kahjuteadet, kuid neid tuleb järjest juurde ning ettevõtte varakahjude grupijuht Lauri Nõu märkis, et avalduste lõplik arv võib veel märgatavalt muutuda. Seni laekunud teadetest 45 olid kodukindlustuse juhtumid, kümme puudutasid kaskokindlustust ja viis ettevõtete kindlustust.

"Esmane pilt näitab, et enim on teateid elamute veekahjustustest. Suuremad kahjud on seotud hoonetega, kus vesi on püsinud pikemat aega ning mõjutanud nii konstruktsioone kui ka tehnosüsteeme," kirjeldas Nõu, kes tõdes, et kahjude kogusummat on vara hinnata. "Selliste sündmuste puhul selgub lõplik mõju tavaliselt alles pikema aja jooksul."

Tormiga aknad lahti jätnu võib hüvitisest ilma jääda

See, kas kodukindlustus katab üleujutusest tingitud veekahjustused, sõltub lepingust, kuid igal ettevõttel on tingimustes omad nüansid.

Nõu tõi välja, et Ifi kodukindlustuses on üleujutuse ja sajuvee hoonesse tungimise kaitse vaikimisi kolmes põhipaketis ning üleujutusena käsitletakse olukorda, kus vesi ujutab äkitselt ja ajutiselt üle maapinna. Kas põhjuseks on tugev vihm, torm, lume sulamine, veetaseme tõus või tehniline avarii, ei ole seejuures määrav.

"Siiski kehtivad mõned olulised piirangud: kahju võib jääda hüvitamata, kui ei ole järgitud elementaarseid turvanõudeid, näiteks aknad või uksed jäeti tugeva tormi või saju hoiatuse ajal avatuks," lausus Nõu.

Samuti ei pruugi kindlustuskaitse all olla ebaseaduslikud ehituslikud lahendused.

Swedbanki kodukindlustuse klientidel on loodusõnnetuse põhjustatud kahjud, sealhulgas tormi, rahe ja üleujutusega seotud riskid, kaetud kodukindlustuse lepinguga, kinnitas Kisand.

"Seetõttu ei pea klient üleujutuskaitse saamiseks eraldi lisakaitset valima," lisas ta. "Üleujutuskahju korral on oluline, et klient teavitaks kahjust esimesel võimalusel ning teeks mõistlikke samme kahju suurenemise vältimiseks. Näiteks tuleks võimalusel hoonesse tunginud vesi välja pumbata, ruume kuivatada, kahjustused pildistada ning koostada kahjustatud vara nimekiri."

Ka soovitab Swedbank alles hoida kõik kuivatamise ja kahju vähendamisega seotud kuludokumendid ning edastada need kahjukäsitlusele.

Õnnetus toob uusi kliente

Ka ERGO kindlustuse klientidel on üleujutustega seotud kaitse Lepvaltsi sõnul enamasti olemas, kuid ta lisas, et täpne kindlustuskaitse ulatus on kirjas lepingus ja klient saab sealt kontrollida, millised riskid on kaetud.

Kõik kindlustusfirmad kinnitasid, et Pärnus juhtunu toob neile ilmselt kliente juurde.

"Suuremate loodusõnnetuste järel näeme tavaliselt ka suuremat huvi kindlustuskaitse vastu, kuna inimesed teadvustavad riske vahetumalt," tõdes Lepvalts.

If Kindlustuse varakahjude grupijuhi sõnul on neil uute sõlmitud lepingute arv juba mõnevõrra kasvanud.

"Soovitame kõigil koduomanikel oma kindlustustingimustega põhjalikult tutvuda, et olla kindel, millises ulatuses on üleujutustest tingitud kahjud kaetud," lisas Nõu.

Swedbanki esindaja ütles, et ehkki üleujutused ja muud sellised sündmused suurendavad inimeste huvi kodukindlustuse vastu, tuleks lepingud regulaarselt üle vaadata ka siis, kui loodusõnnetusi pole, et kindlustussummad vastaksid vara tegelikule väärtusele ning kaitse oleks piisav võimalike riskide korral.

Reede hommikul tabas Pärnut tugev vihmasadu, mis koormas üle kanalisatsioonisüsteemi ja seetõttu ujutati üle linna tänavad ja teed. Vesi tungis ka hoonetesse. Sademete hulk ulatus üle 100 millimeetri, kohati üle 120 millimeetri piiri.

Linnal oli olemas kriisiplaan merevee tõusust tulenevaks üleujutuseks, aga mitte vihmast tingitud uputuseks.