Varjupaigataotlejad kolitakse Vaolt Vägevale ({{commentsTotal}})

{{1466484514000 | amCalendar}}

Jõgevamaal Vägeva külas jõudsid lõpule uue varjupaigataotlejate majutuskeskuse remonditööd. Sel suvel kolib värskelt renoveeritud korteritesse viis peret, kes elavad praegu Vao majutuskeskuses.

Sel suvel hakkab Vägeva varjupaigataotlejate majutuskeskuses elama viis peret Afganistanist, Armeeniast ja Iraagist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Varjupaigataotlejate tarbeks renoveeriti korterelamu ühes trepikojas neli korterit. Iga pere saab enda kasutusse toa ühest korterist ning ka kööki jagatakse korterikaaslastega. Lisaks on majas ühiskasutuseks mõeldud elutuba ja lastetuba, kus saavad kõik keskuse elanikud koos aega veeta.

Maja teises trepikojas elavad psüühilise erivajadusega täiskasvanud.

Vägeva Kodu ise asub looduskaunis ja küllaltki eraldatud paigas, kuhu viib vaid kruusatee.

"Sellepärast siia tulevadki lastega pered, et neil oleks turvalisem ja rahulikum elukeskkond./.../ Ega siin tõesti küla lähedal ei ole, aga rongipeatus on lähedal, kust nad saavad sõita Jõgevale või Rakkesse," selgitas AS Hoolekandeteenused kinnisvarajuht Tiit Tsarski.

Vägeva Kodussse asub elama 10 täiskasvanut ja 12 last.

"Kooliealised lapsed, kui sügisest kool pihta hakkab, siis nad käivad Vaimastvere koolis. Nendega on kokku lepitud. Ja eks neil saab seal uus ja huvitav olema ja kindlasti ka õpetajatel, aga siiani on Vao lastel see toiminud," ütles Tsarski.

Keskuse renoveerimine pole läinud takistusteta ning sugugi mitte kõik külaelanikud pole rahul, et varjupaigataotlejad sinna elama asuvad.

"Aga tänapäeva elu on paratamatus, sõjad käivad, inimesed on hädas. Põhimõtteliselt oli hästi, nad olid mures hoopis, kuhu meie kliendid lähevad," ütles Tsarski.

Hoolekandeteenuste kliendid ehk vaimse erivajadusega inimesed kolivad juba praegu järgemööda linnadesse ning tulevikus võib seega varjupaigataotlejate jaoks kasutusse võtta ka teise trepikoja.

Praegu peaks aga Vägeva Kodu piisavalt leevendama Vao keskuse ülerahvastatuse probleemi.

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: