Kender peab läbima vaimse tervise ekspertiisi ({{commentsTotal}})

Autor: Siim Lõvi /ERR
{{1472548282000 | amCalendar}}

Kaitsjal ei õnnestunud õudusnovelli tõttu lapsporno valmistamises süüdistatavat kirjanikku Kaur Kenderit psühhiaatrilisse ekspertiisi saatmisest säästa.

Tallinna ringkonnakohus jättis läbi vaatamata Kenderi kaitsja Paul Kerese kaebuse Harju maakohtu 27. juuni määrusele, millega määrati Kenderile kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis.

Kaitsja tõdes, et kuigi maakohtu vastav määrus ei ole vaidlustatav, siis on tema hinnangul kaebeõiguse piirang ekspertiisimääruste osas vähemalt osaliselt vastuolus põhiseadusega.

Keres leidis, et selle maakohtu määrusega on riivatud Kenderi inimväärikust ja õigust eraelu puutumatusele.

Ringkonnakohus peab väidet, et kellegi ekspertiisile allutamine iseenesest on tema inimväärikust riivav, ekslikuks.

"Küsimuse püstitamine, kas isikul esineb psüühikahäire, ei tähenda tema alavääristamist. Psüühikahäire olemasolu ja iseloom on asjaolud, mis omavad tähtsust nii kriminaalmenetluse käigu jaoks kui ka kriminaalasja lahendamisel," tõdes ringkonnakohus.

Samas nõustus kohus määruskaebuse seisukohaga, et ekspertiisi raames vajalik delikaatsete isikuandmete töötlemine kujutab endast põhiseadusega kaitstud eraelu puutumatuse riivet, kuid leiab, et see riive pole nii intensiivne, et see muudaks määruskaebe korras vaidlustamise võimaluse puudumise ebaproportsionaalseks.

Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta määruskaebuse nende väidete suhtes, mille kohaselt on maakohtu määrus ebaseaduslik, sest ringkonnakohtul puudub menetluslik pädevus Harju maakohtu 27. juuni kohtumääruse läbi vaatamiseks.

Kenderi kaitsjal on aega ringkonnakohtu määruse vaildustamiseks riigikohtus kuni 1. septembrini.

Kaitsja hinnang määratud ekspertiisi kohta

Vandeadvokaat Kerese sõnul omab kohtuarstlik ekspertiis vaieldamatult vahetut ja teatud juhtudel ka ebasoodsat mõju Kenderi kui menetlusosalise õiguspositsioonile.

"Isiku allutamine kohtuarstlikule ekspertiisile kujutab endast põhiseaduses tagatud põhiõiguste piiramist. Põhiseadus kaitseb igaüht inimväärikust alandava kohtlemise ja tahtevastaselt meditsiinistele katsetele allutamise eest," märkis Keres ja lisas, et inimese allutamine kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisile mõjutab vältimatult põhiseaduses nimetatud inimese tahte- ja valikuvabadust.

Lisaks on maakohus Kerese hinnangul vastava määruse tegemisel rikkunud ka põhjendamiskohustust ja eiranud ausa menetluse põhimõtteid, kuna otsustas ekspertiisi läbiviimise väljaspool kohtu nõupidamistuba, samuti on kohus ekspertiisile küsimuste formuleerimisel eiranud süütuse presumptsiooni.

Advokaadi kinnitusel puuduvad kohtumääruses igasugused põhjendused, sest kohus ei ole sõnagagi motiveerinud, milleks Kaur Kenderi vaimuseisundit vaja uurida on.

"Prokuratuur ei väida, et Kender ei ole süüdiv või et ta oleks piiratud süüdivusega. Sellekohast analüüsi kohtumäärusest ei nähtu," ütles ta.

Kohus määras Kenderile ekspertiisi

Harju maakohus määras Kenderile kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi, milles otsitakse muuhulgas vastust küsimustele, kas ta vajab psühhiaatrilist ravi ning kas ta on võimeline kandma süüdimõistmisel karistust.

Psühhiaatrilist ekspertiisi taotles Kenderile Põhja ringkonnaprokurör Lea Pähkel, kelle hinnangul ilmnesid kohtuistungil uued asjaolud, kui Kender tunnistas, et tal esinevad raevuhood.

Kohus tegi ekspertiisi ülesandeks psühhiaater Katrin Einole ja psühholoog Tiina Kompusele.

Kohtumääruse järgi peavad eksperdid uurima, milline oli Kenderi psüühiline seisund kuriteo toimepanemise ajal, kas ta oli võimeline mõistma talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal teo olemust ja seda juhtima, samuti seda, kas tal esineb psüühikahäireid, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida ning kas tal esineb isiksusehäireid, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida.

Eksperdid selgitavad ka, kas Kenderil esineb kognitiivseid defitsiite, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida, samuti seda, kas ta on võimeline kandma süüdimõistmisel karistust ning kas ta vajab psühhiaatrilist ravi.

Süüdistus

Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Kaur Kenderit tema kirjutatud õudusnovelli tõttu lapsporno valmistamises.

Politsei käivitas 2014. aasta detsembri lõpus kriminaaluurimise seoses internetilehel nihilist.fm Kaur Kenderi nime alt tulnud postitusega, mis kandis pealkirja Untitled 12.

Uurimise põhjustanud tekst oli 85 000 tähemärki pikk ning koosnes suuresti räigetest ja detailsetest suguühte kirjeldustest mehe ja laste vahel, mille kultuuriministeeriumi juures tegutsev ekspertkomisjon hindas pornograafiliseks.

Kender väitis politseile, et tegemist ei ole lapspornoga, vaid seksuaalmaniaki-sarimõrvari psühholoogilise lagunemise ja psühhiaatrilise kollapsiga, mis on kirjutatud läbi tohutu groteskiprisma.

Põhja ringkonnaprokurör Lea Pähkel ütles ERR-i uudisteportaalile, et kriminaalmenetlust alustati laekunud kuriteoteate peale, kuna igasuguse alaealisi pornograafilises situatsioonis kujutava teose – seal hulgas ka kirjalikus vormis – tootmine on seadusega keelatud.

"Selle, kas Kaur Kenderi konkreetne tegu kvalifitseerub lapspornograafia tootmise alla või mitte, peab otsustama kohus,“ ütles Pähkel.

Mai alguses alanud protsessil Kender end lapsporno valmistamises süüdi ei tunnistanud.

Karistusseadustik näeb lapsporno valmistamise eest ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Toimetaja: Marek Kuul



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.