Kender peab läbima vaimse tervise ekspertiisi ({{commentsTotal}})

{{1472548282000 | amCalendar}}
Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kaitsjal ei õnnestunud õudusnovelli tõttu lapsporno valmistamises süüdistatavat kirjanikku Kaur Kenderit psühhiaatrilisse ekspertiisi saatmisest säästa.

Tallinna ringkonnakohus jättis läbi vaatamata Kenderi kaitsja Paul Kerese kaebuse Harju maakohtu 27. juuni määrusele, millega määrati Kenderile kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis.

Kaitsja tõdes, et kuigi maakohtu vastav määrus ei ole vaidlustatav, siis on tema hinnangul kaebeõiguse piirang ekspertiisimääruste osas vähemalt osaliselt vastuolus põhiseadusega.

Keres leidis, et selle maakohtu määrusega on riivatud Kenderi inimväärikust ja õigust eraelu puutumatusele.

Ringkonnakohus peab väidet, et kellegi ekspertiisile allutamine iseenesest on tema inimväärikust riivav, ekslikuks.

"Küsimuse püstitamine, kas isikul esineb psüühikahäire, ei tähenda tema alavääristamist. Psüühikahäire olemasolu ja iseloom on asjaolud, mis omavad tähtsust nii kriminaalmenetluse käigu jaoks kui ka kriminaalasja lahendamisel," tõdes ringkonnakohus.

Samas nõustus kohus määruskaebuse seisukohaga, et ekspertiisi raames vajalik delikaatsete isikuandmete töötlemine kujutab endast põhiseadusega kaitstud eraelu puutumatuse riivet, kuid leiab, et see riive pole nii intensiivne, et see muudaks määruskaebe korras vaidlustamise võimaluse puudumise ebaproportsionaalseks.

Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta määruskaebuse nende väidete suhtes, mille kohaselt on maakohtu määrus ebaseaduslik, sest ringkonnakohtul puudub menetluslik pädevus Harju maakohtu 27. juuni kohtumääruse läbi vaatamiseks.

Kenderi kaitsjal on aega ringkonnakohtu määruse vaildustamiseks riigikohtus kuni 1. septembrini.

Kaitsja hinnang määratud ekspertiisi kohta

Vandeadvokaat Kerese sõnul omab kohtuarstlik ekspertiis vaieldamatult vahetut ja teatud juhtudel ka ebasoodsat mõju Kenderi kui menetlusosalise õiguspositsioonile.

"Isiku allutamine kohtuarstlikule ekspertiisile kujutab endast põhiseaduses tagatud põhiõiguste piiramist. Põhiseadus kaitseb igaüht inimväärikust alandava kohtlemise ja tahtevastaselt meditsiinistele katsetele allutamise eest," märkis Keres ja lisas, et inimese allutamine kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisile mõjutab vältimatult põhiseaduses nimetatud inimese tahte- ja valikuvabadust.

Lisaks on maakohus Kerese hinnangul vastava määruse tegemisel rikkunud ka põhjendamiskohustust ja eiranud ausa menetluse põhimõtteid, kuna otsustas ekspertiisi läbiviimise väljaspool kohtu nõupidamistuba, samuti on kohus ekspertiisile küsimuste formuleerimisel eiranud süütuse presumptsiooni.

Advokaadi kinnitusel puuduvad kohtumääruses igasugused põhjendused, sest kohus ei ole sõnagagi motiveerinud, milleks Kaur Kenderi vaimuseisundit vaja uurida on.

"Prokuratuur ei väida, et Kender ei ole süüdiv või et ta oleks piiratud süüdivusega. Sellekohast analüüsi kohtumäärusest ei nähtu," ütles ta.

Kohus määras Kenderile ekspertiisi

Harju maakohus määras Kenderile kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi, milles otsitakse muuhulgas vastust küsimustele, kas ta vajab psühhiaatrilist ravi ning kas ta on võimeline kandma süüdimõistmisel karistust.

Psühhiaatrilist ekspertiisi taotles Kenderile Põhja ringkonnaprokurör Lea Pähkel, kelle hinnangul ilmnesid kohtuistungil uued asjaolud, kui Kender tunnistas, et tal esinevad raevuhood.

Kohus tegi ekspertiisi ülesandeks psühhiaater Katrin Einole ja psühholoog Tiina Kompusele.

Kohtumääruse järgi peavad eksperdid uurima, milline oli Kenderi psüühiline seisund kuriteo toimepanemise ajal, kas ta oli võimeline mõistma talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal teo olemust ja seda juhtima, samuti seda, kas tal esineb psüühikahäireid, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida ning kas tal esineb isiksusehäireid, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida.

Eksperdid selgitavad ka, kas Kenderil esineb kognitiivseid defitsiite, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida, samuti seda, kas ta on võimeline kandma süüdimõistmisel karistust ning kas ta vajab psühhiaatrilist ravi.

Süüdistus

Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Kaur Kenderit tema kirjutatud õudusnovelli tõttu lapsporno valmistamises.

Politsei käivitas 2014. aasta detsembri lõpus kriminaaluurimise seoses internetilehel nihilist.fm Kaur Kenderi nime alt tulnud postitusega, mis kandis pealkirja Untitled 12.

Uurimise põhjustanud tekst oli 85 000 tähemärki pikk ning koosnes suuresti räigetest ja detailsetest suguühte kirjeldustest mehe ja laste vahel, mille kultuuriministeeriumi juures tegutsev ekspertkomisjon hindas pornograafiliseks.

Kender väitis politseile, et tegemist ei ole lapspornoga, vaid seksuaalmaniaki-sarimõrvari psühholoogilise lagunemise ja psühhiaatrilise kollapsiga, mis on kirjutatud läbi tohutu groteskiprisma.

Põhja ringkonnaprokurör Lea Pähkel ütles ERR-i uudisteportaalile, et kriminaalmenetlust alustati laekunud kuriteoteate peale, kuna igasuguse alaealisi pornograafilises situatsioonis kujutava teose – seal hulgas ka kirjalikus vormis – tootmine on seadusega keelatud.

"Selle, kas Kaur Kenderi konkreetne tegu kvalifitseerub lapspornograafia tootmise alla või mitte, peab otsustama kohus,“ ütles Pähkel.

Mai alguses alanud protsessil Kender end lapsporno valmistamises süüdi ei tunnistanud.

Karistusseadustik näeb lapsporno valmistamise eest ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: