Viktor Trasberg: pagulased Eesti heaks tööle ({{commentsTotal}})

Tänane sujuv pagulaste vastuvõtusüsteem peab jätkuma efektiivse kaasamisega meie ühiskonda, leiab Tartu ülikooli dotsent Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

Eesti on lubanud vastu võtta ligikaudu pooltuhat varjupaigataotlejat Lähis-Ida ja Aafrika kriisiriikidest. Need ümberasujad valivad Eesti ametnikud välja Kreeka ja Itaalia pagulaslaagritest ning transpordivad Eestisse. Võõramaist päritolu inimeste saabumisega seoses on püütud Eestis ka võõraviha üles kütta. Kuid kui mõni pagulane tänaval vastu juhtub, siis ega teda ära ei tuntaks – välimuse järgi on tegemist üsna Rapla keskmisega.

Aga mismoodi olukorda hinnata nüüd, kui esimesed pered on saabunud? On tekkinud kummaline situatsioon, mis nõuaks Eesti ametivõimudelt olukorra mõtestamist.

Alustagem siiski algusest. Tartu pagulastest.

Pagulaste vastuvõtmise süsteem Eestis on väga efektiivne. Siin toimetavad koos ministeeriumid, linnavalitsus ja vabatahtlikud MTÜ-d. Meie mõistes väga suured pered majutatakse kiiresti, leitakse lastele koolid, võimaldatakse toetusraha ja vormistatakse dokumendid. Igati kiiduväärt asjaajamine. Tere tulemast Eestisse, uued residendid!

Tuginedes meediale aga näeme, et kolm Süüria perekonda on Eestist kuhugi välismaale ära läinud.

Aga millest nad siis välismaal elavad, kui Eesti riik neile enam abiraha ei maksa, aga teised Euroopa Liidu riigid seda teha ei saa?

Kui Süüria kodakondne saab Eesti elamisloa, siis on ta täieõiguslik Eesti ja ka Euroopa Liidu resident. See annab perele kokkuvõttes juurdepääsu Eesti haridussüsteemile, peretoetustele, ravikindlustusele ja muudele sotsiaalsüsteemi hüvedele. Aga seda siiski ainult Eestis.

Omades reisidokumente saavad pagulased Schengeni viisaruumis liikuda kuhu iganes. See on igati seaduslik. Kuid nüüd jõuame probleemi olemuseni.

Kuigi pagulased võivad Eestis vabalt välja reisida, siis mujale riiki elama asumine ei ole Euroopa Liidu regulatsioonide kohaselt võimalik. Välismaale saavad nad elama minna ainult siis, kui on olemas töö- ja elamisluba.

Seega ei saa pagulane, kes on jõudnud Eesti kaudu Schengeni viisaalasse, oma pagulaselu mõnes teises riigis uuesti alustada. Ma mõtlen siinkohal võimalust panna lapsed kooli, saada sotsiaaltoetusi või muid abirahasid. Seda saavad meie vastuvõetud pagulased teha ainult Eestis. Ja ilma riigi toetuseta need inimesed vähemalt esialgu toime ei tule. Aga millest nad siis välismaal elavad, kui Eesti riik neile enam abiraha ei maksa, aga teised Euroopa Liidu riigid seda teha ei saa?

Kui Tartu pagulased ongi päriselt ära läinud, siis kas neil on ikkagi võimalus mõnda teise riiki seaduslikult jääda? Kui nii, siis on igasugune Euroopa pagulaskvoodimajandus ju täiesti mõttetu.

Kui pagulane läheb Eestist teise riiki, siis peab ta sealt 90 päeva pärast lahkuma. Euroopa Liidu regulatsioon nõuab, et kaitse saanud pagulane peab teise riiki reisimise korral endast seal märku andma, õigel ajal ära minema või vajadusel sunnitakse ta jõuga Eestisse tagasi tulema.

Seega küsimus – kui Tartu pagulased ongi päriselt ära läinud, siis kas neil on ikkagi võimalus mõnda teise riiki seaduslikult jääda? Kui nii, siis on igasugune Euroopa pagulaskvoodimajandus ju täiesti mõttetu. Eesti muutub siis sõna otseses mõttes reisikorraldajaks, kes transpordib pagulased Eestisse, kust need siis vaikselt omal käel kuskile ära kaovad. Ja lisaks tekib küsimus, kas see võib tekitada meile probleeme teiste Euroopa riikidega, sest nüüd on meie pagulased justkui nende pagulased?

Teiselt poolt on tegemist meie oma inimestega, kellele kehtivad meie seadused. Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on lastel kohustus käia koolis. Kui lapsed kooli ei ilmu, siis peaks nii kool kui ka kohalik omavalitsus hädakella lööma ja selgitama, miks koolikohustust rikutakse. Nagu öeldud, ei saa pagulaste lapsed ka mujal riigis kooli minna. Aga kus siis meie lapsed on ja mida nad teevad, kui koolis ei käi? Kas näiteks mõni ametkond oskaks sellele küsimusele vastata?

Mõtestatud tegevust, seltsielu, ümberõpet ja nõustamist.

Meie põhiküsimus ei ole praegu mitte selles, et meile tulevad pagulased, vaid ikka selles, miks nad ära lähevad. Miks kusagil mujal on parem, kuigi Eesti annab nende toetamisel oma parima?

Pakun siinkohal välja kas moodust pagulaste integreerimiseks Eesti ühiskonda. Tänane sujuv pagulaste vastuvõtusüsteem peab jätkuma efektiivse kaasamisega meie ühiskonda. Neile tuleks pakkuda mõtestatud tegevust ja seltsielu, et inimesed ei jääks oma probleemide ja oma rahvuskaaslastega üksi, vaid oleksid koos Eesti inimestega ja jagaksid meiega samu väärtusi.

Teiseks vajaks läbi mõtlemist nende ümberõpe ja töövõimalused. Tegemist on ikkagi spetsiifilise seltskonnaga, kelle seas isegi kirjaoskus pole iseenesestmõistetav. Meil on väga hea kutse- ja ülikooliõpe, mis võimaldaks välja töötada sobivad täiendõppe- ja nõustamissüsteemid.

Kokkuvõttes – paneme pagulaste eesti keele huvi, lõunamaaliku entusiasmi ja loomupärase ettevõtlikkuse nende uue kodumaa heaks täisvõimsusega tööle.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.