Eesti elanike suhtumist on viimastel aastatel uuritud erinevates küsitlusuuringutes. Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti meeskond analüüsis nende uuringute tulemusi, et saada ülevaadet olemasolevast infost eestimaalaste hoiakute ja teadlikkuse kohta pagulasvaldkonnas.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti elanike üldine võõrapelgus avaldub ettevaatlikus suhtumises pagulastesse: kardetakse teisest kultuuriruumist inimeste vastuvõtmise mõjusid Eesti kultuuriruumile, sotsiaalsüsteemile, turvalisusele. Aga hoiakud on tasapisi muutumas pagulaste suhtes sallivamaks ja samas nõudlikumaks. Samuti oodatakse, et riigi poliitika pagulaste vastuvõtu korraldamisel oleks hästi läbimõeldud. 

Kantar Emor uuris Eesti elanike suhtumist pagulaste vastuvõtmisse ja selle muutumist 2015. aasta juunist 2016. aasta oktoobrini. Selgub, et ühe aasta jooksul on elanikkonna hirmud seoses pagulaste Eestisse saabumisega kahanenud.

Märgatavalt vähem on näiteks neid, kes kardavad, et pagulased ei integreeru Eesti ühiskonda (langus 7%), et pagulaste tulek kahjustab alaliste elanike sotsiaalset kaitstust (langus 8%), et pagulaste elurajoonid getostuvad (langus 9%). Ilmselt märkasid eestimaalased pärast 2015. aasta suve ja sügise esialgset paanikat, et Euroopa rändekava raames lubatud enam kui 500 inimese Eestisse toomine sujub üsna aeglaselt ja väljaspool kava Eestilt kaitse saajate arv on jätkuvalt väike.

Tõdeti, et Euroopa rändekriis on äärmiselt terav Vahemere ääres, Saksamaal, Rootsis ja veel mõnes liikmesriigis, kuid jõuab vaevu meie koduõuele ning mõjutab oma väikse mahu tõttu vaevu meie elukorraldust.

Samal ajal seostab rohkem inimesi pagulaste saabumisega positiivseid arenguid. Eriti oodatakse, et erineva kultuuritaustaga inimesed rikastaksid Eesti elu (tõus 9%). Kiiresti on kasvanud ka eestimaalaste pragmaatiline arusaam, et kui tahame, et Eestit vajadusel aidatakse, peame aitama teisi riike pagulaste ümberpaigutamisega (tõus 9% võrreldes 2015. aastaga). 

Aastaga on toimunud märgatavad muutused ka selles, millisena nähakse riigi rolli pagulaste vastuvõtmisel. 2016. aastaks oli 2015. aastaga võrreldes oluliselt kasvanud nende Eesti elanike osakaal, kes leiavad, et riik peab pagulasi kohanemisel aktiivselt toetama (kasv 9%) ning et pagulased tuleb elama paigutada hajutatult üle Eesti (kasv 4%); samuti oodatakse riigilt, et see kindlustaks, et pagulaste vastuvõtmisega ei halveneks alalise elanikkonna sotsiaalne kaitstus.

Vähenenud on aga nende eestimaalaste osakaal, kes leiavad, et riik ei tohiks võimaldada vastuvõetavatele pagulastele toetusi ega abi (langus 8%). Muutused on seostatavad elanikkonna teadlikkuse kasvuga, kuivõrd kõiki neid hirme kummutati 2015. ja 2016. aastal aktiivselt ka meedias.

Eestimaalased muutusid aastaga nõudlikumaks ka rahvusvahelise kaitse saajate suhtes. Leitakse, et nad peavad tõsiselt pingutama, et siia ühiskonda sulanduda. Kui 2015. aastal küsitletutest leidis 80%, et pagulased peavad selgeks õppima eesti keele, siis aasta hiljem arvab nii juba 84% vastanutest. Samuti ootab 94% küsitletutest (2015. aastal 92%), et pagulased võtaksid omaks Eesti kultuurinormid ja austaksid Eesti seadusi.

Üheaegselt mõõdukamaks muutuvad hoiakud pagulaste mõju suhtes ning suurte ootuste panemine nii riigile kui ka pagulastele võib viidata sellele, et Eesti elanikkond on valmis rahvusvahelise kaitse saajaid tõsimeeli vastu võtma ja neid vastutustundlikult ka lõimima. Varasem seisukoht „Me ei taha ega võta pagulasi vastu!“ on asendumas tingimuste seadmisega „Pagulased on teretulnud juhul, kui …“. See on oluline areng.

Avaliku hoiaku muutumine 2016. aastaks pagulaste suhtes soosivamaks on seostatav juhtivate poliitikute retoorika ja meediakäsitluste arenemisega. Kui 2015. aasta esimeses pooles, rändekriisi alguses, rõhutati Euroopa Liidu poolt Eestile pandava ümberpaigutamise ja -asustamise kvoodi ebaõiglast suurust, siis aasta teises pooles kerkis üles teiste liikmesriikide solidaarse toetamise väärtus ning asuti kokku leppima rändekava rakendamise mehhanismi ja ametkondadevahelist tööjaotust.

Valitsuse rõhuasetus muutuski algselt pigem paanilisest suhtumisest kiiresti konstruktiivseks ja asjalikuks. Sama võib täheldada ka meediakajastuse kohta. •

Täismahus kokkuvõtet on võimalik lugeda Eesti Pagulasabi kodulehel.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.