Ümberpaigutatud pagulastest on Lätti jäänud viis inimest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1487759404000 | amCalendar}}
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Läti piiripunkt. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Euroopa Liidu pagulaste ümberpaigutamise programmi raames Lätti saabunud pagulased lahkuvad sealt endiselt, teatas kolmapäeval teleusutluses vabaühenduse Patvērums Droša Māja juht Sandra Zalcmane.

Zalcmane sõnul on seni vastu võetud mitmekümnest pagulasest tänaseks Lätti jäänud ainult viis – üks perekond ja veel kaks inimest, kellest üks sõidab samuti varsti minema, edastab Läti Delfi.

Zalcmane on veendunud, et pagulastele tuleb anda lõimumiseks ja kohaliku süsteemi mõistmiseks rohkem aega. Praegu veedavad nad Lätis kolm kuud, saavad dokumendid ja lahkuvad.

Mõjutavad nii kliima – külmaga harjumatud lõunamaalased jäävad kiiresti haigeks – kui ka Läti rahalised võimalused. Zalcmane sõnul ootavad saabunud Lätilt rohkem, kui Läti anda suudab.

Lätist lahkus mullu 213 rahvusvahelist kaitset saanud isikut

Lätist lahkus eelmisel aastal pärast rahvusvahelise kaitse saamist 213 inimest, ütles parlamendi kodakondsus-, migratsiooni- ja ühiskonna konsolideerimise komisjoni esindaja. Ta ei osanud öelda, kui paljud neist inimestest tulid Lätti Euroopa Liidu põgenike ümberpaigutamiskava raames.

Suurem osa läks Saksamaale.

Siseministeeriumi esindaja Olga Dabiža jagas naaberriikide kogemusi, öeldes, et Leetu on kõigist ümberpaigutatutest otsustanud jääda 17 inimest, Eestist pole lahkunud ükski ümberpaigutatu.

Leedus on inimestel võimalik töötada mõnes valdkonnas leedu keelt oskamata, Eestis hakatakse põgenikele kohe eesti keelt õpetama.

Lätis saab iga pagulasstaatuse saanud inimene kuus 139 eurot toetust ning veel 97 eurot iga perekonnaliikme kohta.

EL-i programmi alusel on Lätti saabunud 207 inimest. Neist 10 on saanud pagulasstaatuse ja 147 täiendava kaitse staatuse. Pagulasstaatus lubab inimesele anda kuni kolmeaastase, täiendava kaitse staatus kuni üheaastase tähtajalise elamisloa.

Ümberpaigutamiskava rakendamisel on probleeme Itaaliaga

Euroopa Liidu ümberpaigutamiskava rakendavate Läti ametkondade sõnul on neil Itaaliaga märkimisväärseid koostöö- ja kommunikatsiooniprobleeme.

Parlamendi kodakondsus-, migratsiooni- ja ühiskonna konsolideerimise komisjoni istungil anti kolmapäeval ülevaade ümberpaigutamiskava rakendamisest.

Siseministeeriumi pressiesindaja Olga Dabiza ütles komisjoni liikmetele, et ametil on probleeme Itaaliaga.

Piirivalve emigratsiooni- ja varjupaigataotlejate osakonna juhi Mareks Honavko sõnul on ümberpaigutamine praegu "intensiivses etapis" ning koostöö Kreekaga toimib nagu "Šveitsi kell".

Honavko hinnangul pole Itaalia huvitunud tihedamast koostööst.

Kui Kreeka vastutavad ametid töötavad hommiku kella kuuest hiliste õhtutundideni, siis "Itaalias töötavad nad umbes kella kümnest hommikul kui kella kolmeni pärastlõunal", lisas ta. "Protsess Itaaliaga ei liigu üldse edasi."

Läti nõustus kokkuleppe järgi kahe aasta jooksul vastu võtma kokku 531 inimest: 295 Kreekast, 186 Itaaliast ja 50 Türgist. Siseministeeriumi andmeil on Lätti toodud Kreekast 188, Itaaliast üheksa ja Türgist 10 inimest.

8. veebruari seisuga on Itaaliast ja Kreekast Balti riikidesse ümber paigutatud 513 varjupaigataotlejat kavandatud 1481-st.

Itaaliast ei ole Eesti ja Leedu veel pagulasi vastu võtnud, Lätti on sealt tulnud üheksa inimest.

Kreekast on Leetu tulnud 229, Eestisse 87 ja Lätti 188 inimest. Läti kohustus Kreekast vastu võtma 295, Leedu 420 ja Eesti 204 varjupaigataotlejat. Itaaliast kohustus Läti vastu võtma 186, Leedu 251 ja Eesti 125 inimest.

Läti nõustus kokkuleppe järgi kahe aasta jooksul vastu võtma kokku 531 inimest: 295 Kreekast, 186 Itaaliast ja 50 Türgist.

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: