PRIA nõudis vanaproualt toetust tagasi, kuid pidi ise vigu tunnistama
PRIA nõudis vanaproualt niitmata heinamaa tõttu toetust tagasi, kuid oli hiljem sunnitud ka ise vigu tunnistama.
Hilja Valk oli veel 2014. aastal keskmise suurusega põllumajandustootja, kellel oli maid nii Tartumaal kui ka Harjumaal. Lehmi oli tal ligi sada. PRIA-lt sai ta põllumajandustoetust 71 maatükile ehk ligi 500 hektarile, vahendas "Pealtnägija".
Kuigi naine peab ka veel praegu lehmi ja harib maid, siis see, kuidas põllumajandustoetusi jagav PRIA proovis vähemalt näiliselt iga hinna eest 72-aastase Valgu toetuse lõpetada ja tagasi nõuda ka juba varem välja makstud toetusi, algas kaks ja pool aastat tagasi. Tüli keskmes on niitmine, milleks antakse toetust.
"Ta karjatas, ta niitis nii palju kui tema viletsad masinad võimaldasid ja kui ta 31. juuliks valmis ei jõudnud, siis ta tegi taotluse ja palus pikendada niitmise tähtaega," selgitas Hilja Valgu tütar Mall Muidre.
Pikendamine pole iseenesest midagi ebatavalist, arvestades kas või, et ilm ei sõltu talunikust või euromäärustest. 20 aastat põllumajandusega tegelenud naine oli ka neli eelnevat aastat pikendust saanud ja ei eita, et puudusi tema maadel on ka varem olnud. Kuid sel aastal oli ametkonna suhtumine sootuks teine.
Tagantjärele ilmnes, et teravdatud tähelepanu 2014. aastal tingis kaebus, mis laekus PRIA-sse juba 15. juulil ehk kaks nädalat enne tähtaega. Arusaamatu on see, kuidas teadis kaebaja, kas Hilja jõuab põldudega õigeks ajaks valmis või ei. Ja vihje läks otse tippu ehk PRIA asedirektorile Ahti Bleivele.
Nii kui tähtaeg kätte jõudis, läks PRIA Tartumaa inspektor 7. augustil Valgu sealseid põlde kontrollima ja fikseeris ohtralt puudusi.
Kui Tartumaal oli kontroll tehtud, anti Hilja Valgule allkirjastamiseks kontrollaruanne. Seal olid kirjas Tartumaa põldude numbrid. Hiljem PRIA-st dokumente kontrollides selgus aga, et sinna oli ilmunud teistegi põldude numbreid. Need ei asunud enam Tartumaal, vaid Harjumaal.
Kui kontrollaruandel on näha 18 põldu, millega on justkui probleem, siis dokumendile, mis hiljem PRIA-st avastati, on juurde ilmunud veel 26 põllu numbrid. Lisaks on kontrolli kellaaeg muutnud 12.30-st 17.30-ks. Just selle paberi alusel tegi PRIA otsuse, et Hiljale ei maksta välja põllumajandustoetust, sest eksimus on liiga suuremahuline.
Vead PRIA dokumentides
Juba esialgsesse akti kirjutas Valk selgituseks, et niitmata jätmise tingis niiduki purunemine ja lisaks on põllud vajalikud karjatamiseks. Ta lubas tööd lõpetada 15. septembriks, ent ametnikud ei halastanud.
"2014. aastal oli Hilja toetuste väga oluline kärpimine. Vähe sellest, et 2014. aasta toetused vaadati väga kriitilise pilguga ja vähendati igal sammul, siis 2013. aasta toetused otsustati osaliselt ka tagasi nõuda. Sellepärast, et Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) oli käinud 2013. aastal kohal ja leidnud, et ühel töötajal oli tervisetõend oli puudu ja ravimite vihik oli veidi valesti. Ühesõnaga, mingid paberi puudused, mis tal seal laudas olid," selgitas Mall Muidre.
Kokku peeti Valgu sõnul kinni 70 000 eurot ja nõuti tagasi umbes 15 000 eurot toetusi. Valgu jaoks olid need tohutud summad ja viisid selleni, et ta tõmbas oma tegevuse pärast seda oluliselt koomale. Ilmselt poleks kogu probleem üldse välja tulnud, kui asjaajamist poleks üle võtnud tema tütar.
"Kui ma võtsin need asjad enda kätte, siis Hiljal olid need lahtiselt kuskil kaustas. Ma ei suutnud üldse aru saada, mis mille kohta käib, mis dokument mida täiendab ja mille juurde käib. Siis ma küsisin igaks juhuks PRIA-st uuesti ja siis tuligi välja, et seal on kaks erinevat," rääkis Muidre.
Kohtujuristina töötava Muidre väitel ajas üks viga teist taga. Esiteks oli tema sõnul ebatavaline, et kontroll toimus Valgu teadmata. Põhjenduseks öeldi hiljem, et maaomanik võib kontrollist teades maad korda teha.
Eriti naljakas on, kuidas kontrolliti Hilja põlde Harjumaal. Tartusse, kus akt koostati, saadeti Harjumaalt sellised pildid, mis justkui tõestavad, et ühe võsa taga on Hilja Valgu maad nr 99 ja 101, mis on korrast ära.
Maaomanik pöördus kohtusse
Üks asi on vormistuslikud puudused, aga väidetavalt pandi kirja ka pahatahtlikke asju. Muidre avastatud vastuolud PRIA-t ei kõigutanud ja sisuliselt oli sõnum - kui ei meeldi, minge kohtusse. Naised pöördusidki kohtusse.
PRIA ei soovinud pikka aega "Pealtnägijale" seda teemat kommenteerida, tuues põhjuseks, et otsus on veel jõustumata, et maaomanikuga ei ole saavutatud kokkulepet, ja et inimesed, kes teemat kommenteerida saavad, on Eestist ära.
Küll aga hakkas PRIA vastama Muidre ja Valgu kirjadele, mida seni ignoreeriti. Pärast pikka protsessimist jõustus aastavahetuse paiku ringkonnakohtu otsus, mis ütles, et naiste jutt on õige ja PRIA tegi praaki. Muidre sõnul soovitas aga kohus osapooltel kokkuleppele jõuda.
"Kohtu soov oli küll see, et me võiksime hakata kokku leppima, aga ma saan aru, et initsiatiivi PRIA poolt üldse ei tule ja nagu mina meie viimasest kirjavahetusest aru sain, siis nad ei vastuta ka millegi eest," kommenteeris Muidre.
PRIA leidis vormistamisel puudusi ja tunnistas osaliselt vigu
Pärast pikki läbirääkimisi kommenteeris PRIA lõpuks märtsi alguses teemat ka "Pealtnägijale". Nende seisukoht on endiselt, et Valgu põldudel olid omal ajal massiivsed puudused.
"Kohapealse kontrolli käigus leiti üle 300 hektari hooldamata rohumaid ja nende tulemuste põhjal, arvestades kõiki kontrolle, toimus toetuse vähendus umbes 82 protsendi ulatuses kogusummast," rääkis PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Andrus Rahnu.
"Kohapealses kontrollis tuvastasime, et osad põllud olid täielikult niitmata ja osad põllud olid niidetud, kuid niide oli sealt koristamata jäetud," märkis PRIA regioonide osakonna juhtivspetsialist Reigo Viks.
Rääkides kontrollaktist, kuhu tagantjärele maatükke juurde pandi, ütles Viks, et Valk teadis, et tegemist on pooliku dokumendiga.
"Taotleja allkirjastas pooliku aruande, seda me täiendasime hiljem Harjumaa kontrolli tulemustega. Taotleja oli sellest allkirjastamise hetkel teadlik, et aruanne on poolik ja et see veel täieneb," ütles Viks.
Valgu kinnitusel ei räägitud talle akti allkirjastamise ajal Harjumaa kontrollist midagi.
Juba kohtutee alguses vaatas PRIA sisekontroll juhtumi materjalid läbi ning avastas ise samad ametnike puudused. Hoolimata sellest, et PRIA teads, et nad tegid praaki, sunniti Valku kohtuteed edasi käima.
"Sisekontrolli tulemused eelkõige räägivad sellest, et põhiline probleem, mis tuvastati, oli selle aruande vormistamisel. Kuna tegemist on erandliku juhtumiga, kuna põllud olid nii Tartumaal kui ka Harjumaal, siis nende kontrollaruande konsolideeritud versioon ei olnud tegelikult see, mis oleks pidanud olema," rääkis Rahnu.
Seega on PRIA sõnum, et kuigi nemad ise eksisid põldude üle kontrolli tehes, on nende hinnangul faktiliselt selge, et Hilja Valgu põllud ei olnud nõutud ajaks korras ja seega oli toetuse vähendamine õigustatud.
"PRIA tunnistab seda, et selle käigus tehti menetluslikke vigu. Samas ei ütle ringkonnakohtu otsus, et neid rikkumisi ei toimunud. Nagu ma mainisin, siis tegelikult on kohtuotsus see, et tuleks uuesti hinnata nende tõendite alusel, mis on olemas, milliste põldude puhul on tõendatud see nõuete rikkumine ja milliste puhul mitte," rääkis Rahnu.
Just seda on Valk ja Muidre algusest peale tahtnud - koos PRIA-ga sotid selgeks rääkida. Valk pole kordagi väitnud, et tema on selles asjas süüta ja et põllud oleks olnud ideaalses korras.
Märtsikuuks oli PRIA osaliselt oma vigu möönnud ja lubab nüüd maaomanikule ebaõiglaselt ära võetud toetused välja maksta.
Selle nädala teisipäevaks on kõik etteheited tühistatud ehk Valgul ja Muidrel oli õigus.
Toimetaja: Merili Nael