Rain Kooli: vaenukõne juurelõikur ({{commentsTotal}})

Vaenulikkus kaldub ekraanilt pärisellu
Vaenulikkus kaldub ekraanilt pärisellu Autor/allikas: Flickr/Gusbodr
{{1493960520000 | amCalendar}}

Värske käsiraamat internetis leviva vaenukõne ennetamiseks noortevaldkonnale on tihke kasutusjuhendiga peenmehhaaniline masinavärk. Tulemuste saavutamiseks nõuab see nii noorte kui ka vaenukõne spetsiifikat tundvat, motiveeritud kasutajat. Üks küsimus jääb – mida teha keskealiste juurikatega, kes iseenda vaenukõnet ära ei tunne ega näe selles probleemi.

„See raamat põhineb kindlal veendumusel, et veebiruum on avalik ruum ning seega saavad kõik demokraatliku ühiskonna põhimõtted – ja peaksidki – kehtima ka internetis,“ toonitatakse SA Archimedese noorteagentuuri välja antud käsiraamatus „Järjehoidjad“.

See tähendab nii vabadusi kui ka vastutust. Või nagu märgib haridus- ja teadusminister Mailis Reps raamatu eessõnas:

„Me sallime kultuuride paljusust ja tunnistame individuaalseid erinevusi, kuid me ei lepi eetiliste normide rikkumise, vaenu õhutamise ja pahatahtlikkusega.“

Kostab hea. See lubab eeldada, et nii raamatu algteose väljaandja, Euroopa Nõukogu programm „No Hate Speech“ [„ei“ vaenukõnele -toim] kui ka üleeuroopalise käsiraamatu eestikeelse versiooni  väljaandjad – SA Archimedes, haridusministeerium ja Eesti Noorsootöö Keskus – näevad vaenukõnet võimalikult mitmekülgselt.

Sest vaenukõne ei tähenda ju ainult ainult rassistlikku mõnitamist teistest rahvustest ja kultuuridest inimeste aadressil ega paremäärmuslaste verbaalseid rünnakuid seksuaal- või rahvusvähemuste vastu.

See võib tähendada ka mõne islamivaimuliku üleskutseid „mädanenud läänemaailma“ esindajate hävitamiseks; naiste või meeste seksistlikku halvustamist; vasakäärmuslaste kihutust ettevõtjate kui „kapitalistlike vereimejate“ kõrvaldamiseks või turuliberaali üleskutseid teistsuguse veendumusega inimeste vanglasse kupatamiseks.

Raamatu eestikeelset versiooni koostades on tehtud ka selge terminoloogiline valik. Erinevalt Eestis väga levinud vihakõnest on ingliskeelse väljend hate speech tõlgitud vaenukõneks. See ongi väljendina täpsem ja selgem, hoides ära võimaliku mõistelise segaduse. Vihakõne kipub nii mõnegi inimese teadvuses nimelt segunema vihase kõnega.

Vihane olemine kui emotsioon on endiselt lubatud, vaenu külvamine mitte, näib olevat raamatu lähtekoht.

Tagasi ei kohkuta ka väärtuskonfliktide ees

Kuigi raamatus mainitakse muu hulgas, et tegemist on käsiraamatuga nii noortevaldkonna spetsialistidele (teiste hulgas õpetajatele) kui ka noortele endile, siis päris iseseisvaks materjaliks sobib see vast alles gümnaasiumis ja sealgi õpilasomavalitsuse aktivisti tasemel noorele.

See pole lihtne lugemisvara ning paljude noorte jaoks oleks see iseseisvaks lugemiseks liiga pikk ja teoreetiliste osadega. Uisapäisa selle kallale tormamine võib tappa kogu võimaliku huvi vaenukõne ennetamise vastu ning seega ei maksaks seda ka kergekäeliselt noortele peale suruda.

Lihtne pole see tõenäoliselt isegi pedagoogide jaoks, kuigi otseselt ei eelda eelteadmisi vaenukõnest ega inimõigustest. Küll aga peab käsiraamatu kasutaja selle enne noortega tehtavas töös rakendamist hoolikalt läbi töötama. Lihtsalt välise „mängujuhendina“ ei ole sellest mingit kasu.

Raamatu suurimaid plusse on väga põhjalikult, võiks isegi öelda et toiduretseptiliku täpsusega lahti võetud praktilised harjutused. Nende käigus mängitakse läbi reaalsed kiusamise, internetimõnitamise, vaenukõne jms seotud olukorrad kuni Euroopa inimõiguste kohtu menetluses olnud juhtumiteni välja.

Veel suurem pluss on, et raamatus ei kohkuta tagasi ka keeruliste, isegi konfliktsete olukordade eest. Rollimängudes ei võeta ainult kohtuniku või inimõiguste kaitsja, vaid ka näiteks rassismis ja sõnavabaduse kuritarvitamises süüdistatava positsioone. Lahendada tuleb ka olukordi, kus mustvalgeid õige-vale lahendusi pole olemas, vaid mida läbibki väärtuste konflikt: näiteks peavad kaks vastandlikel seisukohtadel olevat kogukonda hakkama saama eraldatud saarel või leiab noor oma sõbrad korraga koolikiusajate hulgast.

Üleeuroopaliku algteose puhul on ilmselt vältimatu, et osa teemadest ei ole Eesti kultuuriruumis nii „kuumad“ (näiteks romade olukord) kui nii mõneski teises Euroopa riigis. Seega võivad need ilma põhjaliku sissejuhatuseta noortele kaugeks jääda.

Kokkuvõttes on tegemist vajaliku teosega, mida aga kindlasti ei saa pidada võluvõtmekeseks, mis vaenukõne esinemise korrapealt lahendab. Ning lõpuks jääb endiselt kestma üks oluline küsimus, millel pole noortega suurt pistmist (välja arvatud eeskujuna) – mida teha keskealiste ja vanemate „juurikatega“, kes iseenda vaenukõnet äragi ei tunne, selles probleemi nägemisest rääkimata.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema