Cleveron sai investoritelt 2,2 miljonit ({{commentsTotal}})

Viljandis pakiautomaate tootev Cleveron riigi sekkumist üürikorterite turule heaks ei kiida.
Viljandis pakiautomaate tootev Cleveron riigi sekkumist üürikorterite turule heaks ei kiida. Autor/allikas: Cleveron

Viljandis asuv pakiautomaatide tootja Cleveron sai kevadel investoritelt 2,2 miljonit eurot. Tehing vormistati laenuna, millega kaasneb võimalus osta tükk ettevõttest.

Cleveroni asutaja ja juhatuse esimees Arno Kütt ütles ERR-ile, et rahastamisest osa võtnud investorite arv jäi alla kümne ning kogu kapital tuli Eestist. Optsiooniga laenu tähtaeg on kolm aastat.

Optsiooni kaudu saavad investorid soovi korral omandada alla viie protsendi ettevõttest, kinnitas Kütt.

Saadud raha kasutab Cleveron eeskätt USA äri kasvatamiseks. Mullu sügisel avas Cleveron oma esimese pakiroboti USA-s Walmartis ning ettevõte on kinnitanud, et tahab jõuda USA turul 15 000 automaadini.

Inimesed, kes e-Walmartist ostu sooritavad, saavad oma kauba tellida Cleveroni postirobotisse, kust selle siis kätte saavad. Kütt märkis, et kuna USA-s on ettevõtte mahud kiiresti kasvanud, tekkis vajadus kaasata kapitali.

Cleveroni jaoks on see esimene kord nii raha kaasata, kuigi 2008. aastal investeeris Arengufond koos kaasinvestoritega miljon eurot Smartposti, mis on Cleveroni eelkäija.

Smartposti automaadid ostis hiljem ära Soome firma Itella ning kuna Smartposti kaubamärk läks tehinguga kaasa, võttis ettevõtte uueks nimeks Cleveron.

Küti sõnul ei ole Cleveronil praegu selget seisukohta, kas kaasata või kuidas kaasata kapitali tulevikus. Samas ütles Kütt, et ettevõte on kaalunud ka Tallinna Börsi kaudu raha kaasamist.



Marju Lauristin

Otseülekanne: europarlamendist lahkuva Lauristini intervjuu Brüsselist

Teisipäeva õhtul kell 21 algavas „Aktuaalses kaameras” annab ERR-i Brüsseli korrespondendile Johannes Trallale intervjuu europarlamendi saadiku kohalt Eestisse naasev sotsiaaldemokraat Marju Lauristin. Orienteeruvalt kell 21.10 eetrisse jõudva otseintervjuu pikemat versiooni näeb ERR.ee portaalis.

uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: