"Samost ja Luik": Tallinna liiklust koormavad veokid saaks viia Muugale ({{commentsTotal}})

Veokid.
Veokid. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Vikerraadio saadet "Samost ja Luik" juhtiv ajakirjanik Hans H. Luik pakkus, et läbi Vanasadama Tallinna kesklinna liiklust koormavad raskeveokid saaks vastu võtta hoopis läbi Muuga sadama, kui Tallinn selleks survet avaldaks.

"On Reidi tee, mis vääriks rohkem arutlust justnimelt linna, riigi kui Tallinna sadama ja erafirma Tallink vahel," ütles Luik.
Luik viitas Kadrioru seltsi aktivistile Mattias Luhale, kes kirjutas, et tegelik põhjus, miks Reidi teed tuleks laiendada on võib-olla isegi kõrvaldatav. "Ta ei paku välja selle kõrvaldamise viisi, aga mina olen rääkinud Tallinna sadama ühe endise juhiga ja olen rääkinud kahe Tallinki juhiga."

Luik rääkis, et Luha kirjutab Rohelise liikumise lehel, et Tallinn on tipptunnil täis laevalt tulevaid raskeveokeid. Luik vahendas, et just tipptunnil, ehk kell 17.00 tuleb Vanasadamasse sisse kaubalaev Tallink Seawind ja toob sealt kahe kilomeetri jagu veokeid.

Luik rääkis, et Vanasadam võtab need veokid vastu, aga võiks vastu hoopis Muuga sadam. "Kui küsida, kas Tallinki omanikud, juhatajad tõesti ei ole märganud, et Tallinna linnal on selle rasketranspordi talumisega suuri probleeme, eriti tipptunnil, siis on märganud küll. Aga Muuga sadamal on meie kuulus riiklik landlord tüüpi Tallinna sadam lasknud mingid eesti keelt vähe valdavad landlordid üürima neid sadamakaisid ja nad küsivad paar korda rohkem Muuga sadama kai kasutamise eest kui Vanasadama kai kasutamise eest. Selle küsimuse peaks Tallinna linn suruma Tallinna sadama lauale /.../ ja kasvõi maksma nendele vene härrasmeestele kinni mõned aastad nende väga hästi sõlmitud lepingutega. Muidu seal Muugal väga suurt käivet ei ole," lausus Luik.

"Me saaksime Tallinki cargo-laevad ja ka Vikingi, kes tahaks veoautosid tuua, panna Muugale ja nagu ma loen siin Helsingi linna arvutused näitavad, et sõiduautode maht nendel laevadel taastuks aastaks 2022 väga ilusti. Äri ei jääks tegemata, reisijad saaks kiiremini laevale, laev kiiremini minema, käivet ei kaotataks - see oleks win win variant," pakkus ta.

"Õnneks on meil riigis ja linnas sama erakond võimul, täiesti haruldane võimalus," ütles Luik veel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: