Maineka gaasiõhupalli võistluse meeskond maandus Eestis ({{commentsTotal}})

Gaasiõhupallide vanima ja mainekaima võistluse tõenäoline võidumeeskond maandus täna võistluse ajaloos esmakordselt Eesti pinnal. Tegemist on erakordse sündmusega, sest Eestisse jõudmiseks tuli neil läbida kitsas Suwalki koridor ning lend lõpetada enne, kui tuuled nad Venemaale kannavad.

Prantslased Vincent Leys ja Christoph Houver, kes pühapäeva hommikul Võru lähistel maandusid, moodustavad ühe 21 võistkonnast, kes võtavad osa 61. korda toimuvast Gordon Benneti nimelisest gaasiõhupalli maailmameistrivõistlusest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Christophe Houver ütles, et nad alustasid teekonda reede õhtul Šveitsist ja lendasid järjest 36 tundi.

Selle ajaga suudeti läbi 1834 kilomeetrit, viibides vahepeal lausa 5800 meetri kõrgusel, kus mehi kimbutas 20 kraadine külm. Seda kõike tehti korvis, mis on natuke üle ühe ruutmeetri suur.

"Kõige olulisem on ikka see, kes on sinu kaaspiloot. Korvi suurus ei mängi erilist rolli," ütles Houver.

Tegemist oli tõeliselt kiire lennuga, kus vahepeal suudeti saavutada kiirus 90 kilomeetrit tunnis. Ja seda kõike valge, vesinikuga täidetud õhupalli abil.

Võistluse reeglid on lihtsad. Kõigil on lubatud kasutada täpselt ühesuurust gaasipalli ning võitjaks saab see, kes suudab läbida sirgjooneliselt pikima distantsi. Sõidu trjaektoori määrab tuulesuund, mis sedapuhku oli prantslasi kandmast Venemaale.

"Venemaa on selle võistluse jaoks suletud riik, seega olles piirile väga lähedal me peatusime. Me oleme siin ka sellepärast, et ka Kaliningrad ja Valgevene on suletud riigid, mis tähendab seda, et me proovisime lennata läbi väikese koridori, mis nende kahe riigi vahel on. Oli öö, nii et me ei tea, kuidas meil läks," rääkis Houver.

Läks aga nii, et hetkeseisuga on nad ainuke meeskond, kes on suutnud Suwalki koridori läbida, mis tähendab seda, et tõenäoliselt on nad võistluse võitjad.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Päikesesüsteem.

Vett on Päikesesüsteemis mujalgi külluses kui vaid Maal

Astrofüüsik Mihkel Kama kirjutab novembri-detsembri Horisondis, et vett võib lisaks Maale leida üle kogu Päikesesüsteemi. Planeet Maa teeb eriliseks just see, et mujal Päikesesüsteemis ei ole vesi reeglina vedelas olekus, vaid pigem tahke või gaasiline.

Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: