Eestis elab praegu ligi 27 000 dementset inimest ja vananevas ühiskonnas on see kiiresti süvenev probleem. Dementsuse diagnoos ei mõjuta mitte ainult inimest ennast, vaid ka tema lähedasi. Igapäevaselt lähedaste nõustamisega tegeleva Hanna-Stiina Heinmetsa sõnul vajavad mäluhäiretega inimese lähedased kõige enam teenuseid, mis annaks neile puhkust.

"Nende igapäevane töö on hooldada, võib-olla käia tööl samal ajal. Neil on isegi kaks täistöökohta ja nad ei saa endale enamjaolt lubada vabu päevi. Lihtsalt, et tuleks keegi ja võtaks mõneks päevaks hoolduse üle," sõnas dementsuse kompetentsikeskuse konsultant Hanna-Stiina Heinmets.

Paljudes omavalitsustes peetakse koduhoolduseks vaid küttepuude tuppa ja toidu kojutoomist, aga kui dementne vajab abi näiteks ravimite võtmisel, siis Heinmetsa sõnul soovitatakse ta hooldekodusse saata, kuigi ta saaks veel oma kodus olla. Samas hooldekodud raske dementsusega inimesi vastu võtta ei taha ja mõnda on viiest-kuuest hooldekodust n-ö välja visatud. Värskest uuringust selgus, et abi kättesaadavus sõltub sageli inimese elukohast.

"Keskustes on olukord üldiselt parem. Seal on päevakeskusi, seal on teenuseid rohkem. Seal on valikut rohkem, seal on ressursse rohkem. Kõige keerulisemas olukorras on hajaasutusega tagamaalised piirkonnad," ütles Praxise analüütik Jane Ester.

Esteri sõnul tuleb esimese asjana luua terviklik toetuste süsteem nii dementsele endale kui ka tema lähedasele. Dementse perega peaks tegelema kindel inimene, kes ise võtaks lähedastega ühendust ja regulaarselt hindaks, millist abi pere vajab ja aitaks ka seda abi leida ilma, et inimene ise peaks eri asutuste vahele ekslema.

Sotsiaalministeeriumi kinnitusel peaks plaanitav tervise- ja sotsiaalvaldkonnareform üht teist paremaks tegema. Kahe aasta pärast loodetakse eurorahade toel hakata katsetama lahendusi, mis aitavad dementsel kodus kauem hakkama saada.

"Ma arvan, et nende inimeste elu saab kergemaks teha. Kui mõelda nendele asjadele, mis kohe täna võiksid toetada, siis dementsuse kompetentsikeskuse olemasolu, infoliini olemasolu. See on koht, kuhu abi saamiseks saavad inimesed täna pöörduda," sõnas sotsiaalministeeriumis puudega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets.