Jõelähtme kiriku rist kullatakse üle ({{commentsTotal}})

Kunstiakadeemia tudengid kuldavad koos juhendajaga üle 20. sajandi alguses uue torni saanud Jõelähtme kiriku risti. Risti kuldamine toimub otse kirikus, mis muudab töö aeganõudvamaks ja keerulisemaks, kuid annab tegijate sõnul nokitsemisele oma võlu.

Kaks kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise magistranti koos juhendajaga katavad Jõelähtme kiriku risti lehtkullaga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Saksamaalt tellitud kullalehed meenutavad kleepse. Seda kutsutakse transferkullaks, mis kinnitub silikoonpaberilehele. Kuld asetatakse risti õliga kaetud pinnale ja pintseldatakse haakumise tagamiseks üle.

Lehtedest ülejääv kullapuru kogutakse hoolikalt purki ning seda saab hiljem kasutada kullavärvi valmistamiseks.

Rist kaetakse lehtkullaga kaks korda. Kullalehed ei tohi kortsuda ega praguneda.

"Keeruline on kullalehe pealepanemise hetk. Iga väiksem liigutuski võib tekitada mõra ja prao, mis hiljem jääb näha. Et saada perfektset tulemust, tuleb see väga ühtlaselt peale kanda," selgitas kunstiakadeemia magistrant Varje Õunapuu.

Kunstiakadeemia dotsent Hilkka Hiiop rääkis, et kahekordse kullalehega katmise mõte ongi see, et esimeses kihis tekkinud apsakad teise kihiga kaetud saavad.

Kasutusel on 23-karaadine kuld ja risti pind on 240 ruutdetsimeetrit. Kuld maksis 1500 eurot.

Kuldamine toimub kirikus - see teeb töö keerulisemaks, sest õli kuivab kauem ja tolmu on rohkem kui stuudios. Tegijad kaalusid kaua, kas sellises keskkonnas töö ette võtta.

"Mul on tohutu heameel, et me otsustasime ikka kiriku kasuks. See on tehniliselt keerulisem ja kõik kuivamisajad on palju pikemad, aga kuidagi see, et me oleme siin, selles keskkonnas annab täiesti teise tähenduse sellele asjale. Endal ka see tunne, kui sa tuled hommikul 7.00, et sa lähedki sinna kohta, kus see rist eksponeeritud saab," rääkis Hiiop.

Paari-kolme nädala pärast peaks rist olema kahekordse kullakihiga kaetud ja torni tõstmiseks valmis.

Rist ise pärineb 1912. aastast, on valmistatud puust ja vaskplekiga üle löödud.

Jõelähtme kirik sai kevadel torni ümber tellingud. Praegu kinnitatakse tornile uut plekk-katust.

Kirik ise on ehitatud 1220. aastatel ja sellel võis algselt olla kolm torni.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: