Oktoobri alguses ootas erihoolekande järjekorras 2049 inimest. Riigikontrolli andmetel kasvas järjekord aastatel 2018–2024 ligi kahekordseks, samal ajal teenuskohtade arv hoopis vähenes.

Selle taustal kõlab valitsuse lubadus eraldada sotsiaalvaldkonnale nelja aastaga ligi 37 miljonit eurot juurde justkui hea uudisena, aga kahjuks see pole üksnes erihoolekande raha. Kui suur osa sellest jõuab järjekorras ootavate inimeste aitamiseks erihoolekandesse, alles otsustatakse.

Eesti puuetega inimeste koda nõuab täiesti põhjendatult, et võimalikult suur osa lubatud rahast jõuaks erihoolekandesse, mis on olnud aastaid alarahastatud. Abita jäämisel langeb hoolduskoormus sageli lähedastele, tuleb vähendada töötamist või tööst sootuks loobuda. Riigi tegematajätmine tuleb perel kinni maksta oma sissetuleku ja tervisega.

Riigikohus ütles aprillis selgelt, et kui inimese õigus erihoolekandele on tuvastatud, siis ei õigusta raha ega kohtade puudus tema abita jätmist. Riigil ei ole õigust planeerida erihoolekandeks vähem raha, kui oma kohustuste täitmiseks tegelikult vaja.

Kohtusse on jõudnud juhtum, kus inimene ootas vajalikku ööpäevaringset erihooldust üle nelja aasta. Riigikohtu hinnangul oleks ta pidanud koha saama kuni kolme kuuga.

Riigikohus on riigi kohustuse selgelt välja öelnud. Erihoolekannet ei saa seega rahastada põhimõttel, et "anname nii palju, kui üle jääb". Riik peab lähtuma inimeste tegelikust abivajadusest ja oma seadusest tulenevast kohustusest. Seega on kohtu suunis üheselt mõistetav.

Ometi arutatakse erihoolekande lisaraha vajaduse üle nüüd riigieelarve läbirääkimistel moel, et valitsuse püsimajäämiseks on opositsioonis olev sotsiaaldemokraatlik erakond Reformierakonna kaela riputanud hinnasildi summas 30 miljonit eurot.

Aga, sotsid, seadusega juba ette nähtud abi ei ole kingitus, mida valitsuselt häälte eest välja kaubelda. Abivajaja ei tohi muutuda lehmakauplemise vahendiks, tema saab abi siis, kui valitsus saab teie hääled. Inimese õigus abile ei teki SDE kokkuleppest valitsusega, see õigus on tal juba olemas. Tahan väga uskuda, et riigikogus pole ühtegi inimest, kes ei mõistaks erihoolekande valdkonna appikarjeid, seega oleks mõistlik vajaminev summa leida ilma lehmakauplemiseta.

Aga kuidagi oleme jõudnud ikkagi selleni, et riigieelarve läbirääkimistel arutletakse tõsimeelselt selle üle, kas riik täidab uuel aastal oma kohustusi või mitte. Abivajajate muredest on Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid kahetsusväärselt teinud poliitilise mängu. Oleksin rõõmus, kui järgmised kuud näitavad, et ma eksisin.