Möödunud nädala neljapäeval teatas Hiina kaubandusministeerium, et Peking on jõudnud USA-ga põhimõttelisele kokkuleppele lisatollide kaotamise kohta. Et jutt käib kaubanduskokkuleppe esimesest faasisit. Igal juhul oli see Hiina poolelt väga lootusrikkalt kõlav uudis. Juba järgmisel päeval teatas USA president Donald Trump, et päris nii ikka ei ole, nagu hiinlased kuulutavad. Et ta ei ole nõustunud tollitõusu Hiina toodetele kaotama. Laupäeval teatas Trump, et USA-l pole lepet üldse nii väga vaja kui Hiinal.

Olukorda Washingtoni ja Pekingi suhetes ning Hiina majanduse hetkeseisu kommenteeris saates "Välisilm" ERR-i USA korrespondent Maria-Ann Rohemäe ja Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Mertsina tunnistas, et Hiina majanduskasv on viimasel ajal tõepoolest aeglustunud ning nüüd on majandust mõjutamas ka kaubanduskonflikt USA-ga. Samas märkis ta, et USA praeguse administratsiooni kaubanduspoliitika on mõjutanud lisaks Hiinale ka teisi suuri majandusi, sealhulgas USA-d ennast, ning nende riikide ekspordi- ja impordikasvud on kas aeglustunud või on päris langusesse läinud.

Küsimusele, kas avatud majandusega riikide nagu USA, euroala ja Hiina kaubanduse ja majanduse aeglustumise taga on üks inimene nimega Donald Trump, vastas Merstina järgnevalt: "Nii ja naa. Ühest küljest on globaalse majanduskasvu aeglustumise taga küll kaubanduskonflikt, aga mitte üksnes tariifid, vaid väga paljuski ka see kaubanduskonfliktiga kaasnev ebakindlus, mis on pidurdanud investeeringuid ja tekitanud ka kogu äritegevuses palju ebakindlust."

Mertsina vastas küsimusele, kas kaubanduskonfliktis on ka midagi head ja kas keegi pidigi Hiina kasvavale mõjujõule vastu astuma, et olukord, kus on Hiina-poolne WTO reeglite rikkumine, USA ettevõtete intellektuaalomandi vargused väga suures mahus, osalemine vabakaubanduses samaaegselt ettevõtete subsideerimisega riigi poolt, oleks pidanud nagunii mingil ajal tekitama vajaduse kontrolli järele.

Swedbanki peaökonomist ütles ka, et USA-Hiina kaubandussõjal on ka Eestile kaudne mõju olnud ja see mõju avaldub läbi Eesti kaubanduspartnerite - kui hakkab halvemini minema Soomel, Rootsil ja Saksamaal, tekitab see ka Eestile probleeme.

Küsimusele, kuidas tema arvates USA-Hiina kaubandussõda lõpeb, vastas Mertsina järgnevalt: "Praegu tundub, et see kaubanduskonflikt jääb vinduma ilmselt üsna pikaks ajaks. Ja selle pärast, et ma ei praegu niisugust selget lahendust veel, kuidas näiteks Hiina peaks lõpetama oma riigi toetusega ettevõtete subsideerimise ja samal ajal osalema maailma kaubanduses. See on, ma arvan, üks olulisemaid probleeme, mis praegu seda kaubanduskonflikti ei lase 100 protsenti korralikult lõpetada."