Mais avatud kortermajade renoveerimise taotlusvoorus jagati 17,5 miljonit eurot laiali mõne minutiga. Eesti Korteriühistute Liidu andmetel on umbes 200 ühistut valmis kasvõi kohe renoveerimisega alustama – kui ainult raha kokku saaks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo avaldas lootust, et tuleva aasta taotlusvoor tuleb tänavusest suurem. Ta selgitas, et seekord saab riik raha struktuurivahendite tulemusreservist – rahapotist, mis jagatakse liikmesriikidele vastavalt seni tehtud tööle.

"Tulemusreservi maht selgub alles käesoleva aasta lõpus ja alles seejärel me saame teha väga konkreetsed otsused, kuidas edasi minna. Meie oleme renoveerimistoetuseks taotlenud 28 miljonit eurot, aga see võib veel muutuda," ütles Jaanisoo.

Aga olenemata rahasummast sooviks ministeerium uue aasta taotlusvooru teisiti korraldada. Seni toetust saanud korterelamutest kolmandik asub Tallinnas, teine kolmandik mujal Harju- või Tartumaal. Samas näiteks Võrumaal on renoveerimistoetust saanud kõigest kümme korterelamut.

Ivo Jaanisoo märkis, et tegelikult asub Harju- ja Tartumaal alla poole Eesti kortermajadest. "Arvestades ka riiklikke prioriteete regionaalarengut edendada, siis tuleks seda toetust ikkagi suunata ka väiksematesse tõmbekeskustesse," lisas Jaanisoo.

Renoveerimistoetust suunatakse pealinnast eemale

Ivo Jaanisoo rõhutas, et lõplik tõde selgub ministri määruses, aga üldised põhimõtted on juba paberil. Renoveerimiseks mõeldud raha plaanitakse ära jagada seitsme piirkonna vahel. Eraldi piirkonnad oleks Tallinn ja Tartu, lisaks neile veel Põhja-Eesti (Harjumaa ja selle ümbrus), Kirde-Eesti (valdavalt Ida-Virumaa) ning Lääne-Eesti (Läänemaa, Pärnumaa, Hiiumaa ja Saaremaa). Ülejäänu jaguneks Kesk- ja Lõuna-Eesti piirkondade vahel.

Piirkonnale jagatav rahasumma sõltub sellest, kui palju on seal kortermaju ja sellest, kui palju korterid maksavad.

"Ehk siis mida suurem on piirkonnas korterelamute arv, seda suurem võiks olla ka see rahaline maht, mida toetusteks suunatakse," ütles Jaanisoo ja lisas, et ruutmeetri hind töötab vastupidi. "Mida väiksem on kinnisvara hind, samuti seda suurem võiks olla toetuste maht piirkonda."

See peaks tähendama, et näiteks Tallinn saaks kokkuvõttes vähem toetust, kui Kirde- või Lõuna-Eesti. Juhul, kui mõnes piirkonnas jääb toetusraha üle, jaotatakse see teiste piirkondade vahel. Ivo Jaanisoo lisas, et kui niisugune renoveerimistoetuse jagamine õnnestub, jätkatakse samamoodi ka tulevikus.

Sellega aga ministeeriumi ja KredExi plaanid ei piirdu. Piirkondades, kus korteriruutmeetri hind jääb alla viiesaja euro, pangad renoveerimiseks laenu andma ei kipu. Pahatihti pole kasu ka KredExi käendusest.

Riiklik renoveerimislaen

"Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös SA KredExiga on välja töötanud kavandi riikliku laenu jaoks korterelamute renoveerimiseks," ütles Jaanisoo.

Tuleval aastal riiklikku laenu veel käiku lasta ei jõua ning ka selle maht peaks selguma kõige varem kevadel, riigieelarve strateegia aruteludel. Praegu seisab mõttepaberil viis miljonit eurot aastas ehk 25 miljonit viie aasta jooksul. Eesmärk on, et iga aasta renoveeritaks riigi laenutoega 30 kortermaja.

Jaanisoo sõnul on see riigieelarve jaoks üsna leebe meede. "Pikemas perspektiivis tulevad need rahad riigieelarvesse tagasi. Rääkimata sellest, et 32-33 protsenti maksutulust tuleb juba ehitamise ajal eelarvesse tagasi."

Jaanisoo lisas, et päris igale poole ei saa laenu anda ka riik. Pigem oodatakse taotlejaid alevikeskustes ja väiksemates linnades. "Üks kriteeriume on see, et kommertspank on keeldunud laenu andmisest. Aga loomulikult peavad seal olema kriteeriumid, mis veenavad rakendusasutust, et korterelamu on elujõulises piirkonnas ja inimestel on ka laenu tagasimaksmise võimekus olemas," ütles Jaanisoo.

Võimalik on, et riigi antud laenu saavad kasutada ka need korteriühistud, kes vajavad omaosalust kortermaja renoveerimistoetusele, aga kellele pank on ära öelnud.

Väiksemateks töödeks eraldi toetus maapiirkonda

Aga mida teha nende piirkondadega, kus korteriruutmeetri hind juba 200 eurost allapoole on langenud? Seal, kus olukord on juba väga lohutu, aitab tõenäoliselt ühe korterelamu renoveerimine ja teiste lammutamine. Rahandusministeeriumi juhitud pilootprojekt, kus piirkonna elanikud proovitakse ühte korralikku majja kokku kolida, käib juba mitmes linnas.

Jaanisoo ütles, et lisaks sellele on MKM ette valmistanud ka lihtsama renoveerimistoetuse. Seda võiks kasutada näiteks katuse või vundamendi parandamiseks, aga ka tehnosüsteemide korda tegemiseks. Sellisest toetusest võiks abi saada näiteks Kirde-Eesti, aga ka muud piirkonnad, kus ruutmeetri hind saja euro kandis püsib.

"See oleks ka esimene samm selles suunas, et korterelamud ka terviklikult ära renoveeritaks," sõnas Jaanisoo. "Ja samm ka selles suunas, et linnapilt lihtsalt läheks ilusamaks, inimestel oleks parem olla ja ka väljast tahaks inimesed sinna piirkonda kolida."

Ka selline, suurtest keskustest väljapoole ja väiksemateks töödeks mõeldud toetus, seisab praegu alles paberil ja selle tuleviku määravad tulevased eelarvearutelud.

Ettevõtete kompetents peab kasvama

Ivo Jaanisoo ütles, et korterelamute üha hoogsam renoveerimine on mõnes mõttes paratamatu.

"Valitsuse kinnitusega me oleme ka ju valmis liikuma kliimaneutraalsuse eesmärgi poole aastaks 2050. Ja see tähendab, et meie ehitatud keskkond peab ka kliimaneutraalsusele võimalikult lähedale jõudma. See tähendab, et meil on vaja renoveerida 12 000 kuni 14 000 hoonet," sõnas Jaanisoo. Aastas tähendaks see üle 400 maja renoveerimist. "Vaadates lihtsalt faktidele otsa, meil ei ole võimalik seda teha muud moodi, kui tootlikkust oluliselt tõstes."

Selle tarbeks valmistab ministeerium ette pilootprojekti, mis peaks aitama renoveerimiskulusid alla tuua ja töö kvaliteeti parandada. Appi võetakse Eesti puitmajatootjad. "Tehases valmistatakse ette seinapaneelid, kus on sees juba soojustus ning ventilatsioonilahendused ja paigaldatakse need majale loetud nädalatega," kirjeldas Jaanisoo renoveerimise tulevikku.

Ivo Jaanisoo sõnul peaks projektis korraga osalema suurem hulk korteriühistuid. See meelitaks ettevõtjaid oma tööprotsesse optimeerima. "Kui see pilootprojekt läbi saab, peaks ettevõtetel võimekus alles jääma ja turutingimustel oleks neil huvi samu lahendusi edasi pakkuda mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas."