"Võiksime süsinikneutraalsuse saavutamist võtta kui võimalust, mitte kohustust. Tegemist on globaalse probleemiga ning kui me suudame Eestis pakkuda innovaatilisi lahendusi, saame olla turu kujundajaks maailmas," ütles riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Keskerakonna liige Erki Savisaar ERR-ile.

"Kliimaneutraalse Eestini tuleb pürgida koostöös valdkondade esindajate ja teadlastega. Strateegiliselt tarkade investeeringute korral on projekt meile pikaajaliselt tulutoov. Mida varem suudame need strateegilised otsused teha ning meetmete rakendamisega alustada, seda lihtsamaks ja odavamaks kujuneb kliimaneutraalsuse eesmärgi ning kasvuhoonegaaside heite ulatusliku vähendamise saavutamine. Täpselt sama oluline on ka meie mõtteviisi ja käitumisharjumuste muutmine, kuid sellesse tuleb kaasata terve ühiskond ning lahendused peavad olema kõigile sobivad," lisas Savisaar.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liikmest rahandusminister Martin Helme näeb kliimaneutraalsuse idees teenimisvõimalust. "Vaadates meie ümber toimuvat saab kindlalt öelda, et kliima- ja süsinikuneutraalsusega seonduv võib pakkuda Eesti ettevõtetele häid võimalusi raha teenimiseks – kogu maailmas on nõudlus toodete ja teenuste järele, millele saab mingilgi viisil neutraalsuse sildi kleepida. Minu arvates on mõistlik seda nõudlust ära kasutada," ütles Helme ERR-ile.

"Omaette küsimus on, kas me peaksime kliimaneutraalsuse sildi all hakkama enda jaoks mingeid uksi sulgema ja võimalusi piirama. Seda ma kindlasti ei poolda. Ma olen heal meelel valmis arutlema selle üle, milline on parim viis meie erinevate maavarade kasutamiseks. Kuid öelda, et me loobume nende kasutamisest ja mõnel juhul isegi uuringutest ja analüüsidest, ei ole mõistlik," märkis Helme.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et strateegilised otsused energeetikas tuleb hoolikalt läbi kaaluda, kuid selles, et Eestil tuleb igal juhul leida võimalus põlevkivist väljumiseks, ei kahtle enam keegi. Samas tuleb selliseid otsuseid teha tasakaalustatult, arvestades Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikku olukorda ja keskkonnanõudeid, lisas Seeder.

Kallas kutsus eelmise nädala lõpus Reformierakonna sünnipäeval peetud kõnes alustama üleminekut süsinikuvabale energeetikale, loobuma 600-miljonilisest investeeringust põlevkiviõli rafineerimistehase rajamiseks, müüma Eesti Energia taastuvenergeetika osa ning moodustama kliimafondi, millest toetada keskkonnasõbralikke investeeringuid.

Rafineerimistehase otsus ootab kevadel valmivat analüüsi

"Riiklikul tasemel on 600 miljoni euro suurust investeeringut rafineerimistehase rajamiseks põgusalt arutatud, kuid otsust riigi toetuse kohta sellele projektile veel ei ole," ütles Savisaar. Tema sõnul koostavad Eesti Energia ja VKG detailsemat analüüsi, mille tulemusi tutvustatakse 2020. aasta kevadel. "Samuti uurivad rahandusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, millised oleksid vajadusel erinevad võimalused rafineerimistehase rajamise toetamiseks - näiteks allutatud laen või muu selline. Leian, et rafineerimistehast tasub rajada vaid juhul, kui see on äriliselt tasuv ning avaliku raha kasutamine ei ole selles projektis mõistlik," rõhutas Keskerakonna esindaja.

Sama seisukohta väljendas ka rahandusminister Helme: "Suhtumine kõikidesse plaanidesse, mis otsivad võimalusi meie jaoks olulise maavara - põlevkivi – väärindamiseks, on väga positiivne. Loomulikult tuleb selliste plaanide puhul hinnata võimalikke riske ja teha põhjalik tasuvusanalüüs, see protsess on täna käimas. Kui vajalikud analüüsid on tehtud, saab valitsus teha otsused edasiste sammude osas."

Seeder lisas, et rafineerimistehas võib olla üks võimalus pehmeks maandumiseks põlevkivitööstuses. "Me pole täna valmis rafineerimistehasele ütlema Jah ega Ei. Siin on vaja uurida, kui palju on valmis erafirmad sinna investeerima, see aga sõltub nende hinnangutest ettevõtte tulusele. See ei pea olema ainult riiklik investeering," rääkis riigikogu liikmest Isamaa esimees.

Koalitsioon valmistub Eesti Energia taastuvenergia osa erastama

Küsimusele, kuidas suhtuvad koalitsioonierakonnad Kallase ideesse erastada Eesti Energia taastuvenergia tootmise osa, märkisid Helme ja Savisaar, et Eesti Energia kontserni kuuluva ettevõtte Enefit Green 49 protsendi aktsiate börsile viimine on ka valitsuse tegevusprogrammis.

"Rahandusministrina toetan Eesti Energia taastuvenergia tootmise erastamist ja selle läbiviimine on ka valitsuse tööplaanis," kinnitas Helme.

"Eesti Energia, sealhulgas taastuvenergia tootmise vähemusosaluse börsile viimine on valitsuse tegevusprogrammi ülesanne ja praegu käivad selleks vajalikud ettevalmistused," ütles ka Savisaar.

Savisaare hinnangul tasub kaaluda Kallase ideed luua kliimafond. "Eraldi kliimafondi loomist pole seni arutatud, kuid idee on kaalumist väärt. Seda võiks rahastada läbi maavarade ja metsa väärindamise," märkis ta.

Tema sõnul peab riik üleminekut vähese süsinikusisaldusega majandusele kindlasti toetama, näiteks struktuurivahenditest või ühtse põllumajanduspoliitika vahenditest.

Helme sõnul ei oska ta kliimafondi loomist pikemalt kommenteerida, kuna ei ole idee sisuga kursis. "Lühidalt ehk niipalju, et kõlavate nimedega fondid on tavaliselt kasulikud neile, kes neid fonde juhivad ja haldavad. Laiem ühiskondlik kasu jääb sageli küsitavaks," lisas rahandusminister.