Valik saates kõlanud mõtteid:

Laste ja noorukite psühhiaater Mari Järvelaid tõdes saates, et tema näeb patsientide hulgas iga päev alaealisi, kellel on kanepiprobleemid. Samas märkis ta, et tema poole pöörduvad just sellised noored, kes on sattunud kanepi tarvitamisse nii sügavale, et ei suuda sellega enam toime tulla.

Tervise arengu instituudi (TAI) tervise ja heaolu edendamise keskuse juht Tiia Pertel tõi välja statistika, mille kohaselt on oma elu ajal kanepit tarvitanud 26 protsenti Eesti 15-16aastastest noortest.

Pertel märkis aga, et igasuguse uimasti tarvitamisest tuleks rääkida käsikäes vaimse tervise probleemidega. "Lisaks sellele, et keskmiselt kolmandik meie kooliõpilastest on tarvitanud kanepit, näiteks 33 protsendil kooliõpilastel on olnud viimase 12 kuu jooksul depressiivseid episoode. Siin hästi oluline välja tuua seda, et tegelikult noorte hulgas vaimse tervise probleemid ajas kasvavad," rääkis ta.

Perteli sõnul ei ole Eestis veel toimivad ennetussüsteemi, mis aitaks kanepi tarvitamist vähendada.

PERH-i psühhiaater-vanemarst Ants Kask ütles, et kanepi tarvitamine võib olla tunnus, mis viitab vaimsete probleemide esinemisele. "Miks peaks tervemõistuslik inimene seda tegema, et proovib sellist ainet, mis võib tema elukäiku muuta," ütles ta.

Kask tõi välja kanepi tarvitamisega seotud riskid. Ta rääkis, et juba ühekordne tarvitamine ei pruugi alati hästi lõppeda - juba esimene tarbimine võib lõppeda psühhootilise episoodiga. "Teiseks, ka ühekordsel tarvitamisel võib olla ja tõenäoliselt ongi pikaajaline mõju inimese arengu trajektoorile, tekivad geenides muutused, mis mõjutavad närvisüsteemi arengut. Aju areneb tegelikult 40. eluaastani. Kolmas oluline asi, millest avalikes debattides pole üldse räägitud, ongi pikaajalised genoomsed muutused. Me tegelikult teame, et kui nad tekivad, need võivad avalduda neljal järgmisel põlvkonnal. Sellega nad väärkohtlevad justkui oma sündimata lapsi veel," lisas arst.

"Eesti vajab kanepireformi" vedaja Oskar Lesment rääkis saates, et noorte hinnangul oleks neil raskem kanepile ligi pääseda, kui see oleks poes kättesaadav. Lesment tõi välja, et Eesti noorte hulgas alkoholi tarvitamine langeb, kuid kanepitarvitamine kasvab.

Lesmendi hinnangul aitaks alkoholitarvitamist vähendada ka karistuste karmistamine.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre sõnas, et kanepi legaliseerimisest rääkimise asemel tuleks muuta ühiskonnas väärtuseid ja hoiakuid. Ta ütles, et kui täisealised inimesed toovad alaealised kanepi müügivõrgustikku ja müüvad neile kanepit edasi, siis ei muutu midagi paremaks.

Noorsoopolitseinik Katri Bergmann ütles, et politseis on kanepiga esmakordselt vahele jäänud noortele programm "Puhas tulevik", mis annab neile võimaluse kanepi tarvitamisest loobuda. Ta selgitas, et trahvi noorsoopolitsei esmakordsetele tarvitajatele ei tee ning programm tähendab, et noore taust jääb puhtaks.

Eestimaa Rohelised kampaaniajuht Olev-Andres Tinn märkis, et kanep on nõrgem narkootikum kui alkohol. "Seetõttu, kui ühiskonnas on suund pigem kanepi poole ja alkoholi vastu, siis ühiskond on tervem ja parem."

Kanepikasvatuse Põhjaõis omanik Martti Randma tõi välja saates kõlanud fakti, et 83 protsenti noorest on tarbinud alkoholi, ja küsis selle peale, kas alkoholi tarvitamise vähendamiseks on Eestis tehtud piisavat ennetustööd.

"Kas seal rohkem tööd tehtud? Protsendid kasvavad kõvasti suuremaks. Kanepis on ka protsendid kasvamas. See tähendab, et senine poliitika viib kõik protsendid ainult üles," lisas ta.

Pertel ütles, et see on vale väide - tegelikult on noorte hulgas alkoholi mittetarvitanute hulk kasvamas. Samas tunnistas ta, et ennetustöö on Eestis alles lapsekingades.