Liit tegi ettepaneku hakata kuuride ehitamiseks kooskõlastusi nõudma

Harjumaa omavalitsuste liit tegi ettepaneku muuta ehitusseadustikku nii, et edaspidi tuleks ka alla 20-ruutmeetrise pinnaga ja alla viie meetri kõrguste ehitiste püstitamiseks saada nõusolek naabrilt ja kohalikult omavalitsuselt.
Harjumaa omavalitsuste liit saatis novembris majandusministeeriumile ja riigikogu majanduskomisjonile ettepaneku ehitusseadustikku täiendada, sest seaduse järgi ei ole vaja kuni 20-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguse ehitise, näiteks kuuri ehitamiseks omavalitsust ega naabreid teavitada ega neilt kooskõlastusi küsida, kuid sellega seoses on tekkinud mitmeid probleeme.
Juba septembris pöördus liit selle murega Harjumaa linna- ja vallavalitsuste ehitusspetsialistide poole.
"Ehitise kasutusloa taotluse menetluste käigus on välja tulnud alla 20-ruutmeetrise pindalaga ja alla viie meetri kõrged naabrite kuurid, mis on ehitatud kinnistu piiri lähedale nii (s.h hoonestusalast välja), et pole tagatud tuleohutuskuja. Pärast niisuguse ehitise avastamist kannatab isik, kes taotles oma hoonele kasutusluba," teatas omavalitsuste liit.
Samas on naabri kuuri lammutamine või ümberehitamine pikk protsess, kui selleni üldse jõutakse, ning sellega kaasnevad kulud.
Kirjas tõi liit ka elulise näite Keilast, kus uuele üksikelamule kasutusluba taotlenud omanik esitas enda krundi kohta korrektsed dokumendid, kuid päästeameti inspektor kooskõlastas kasutusloa eelnõu märkusega, et naaberkrundile on ehitatud puukuur tuleohutuskuja sisse ning ettekirjutuse sai päästeametilt mitte kuuri ehitaja, vaid heauskselt ehitanud ja õigusakte järginud isik.
Niisuguseid olukordi on Harjumaa omavalitsuste liidu hinnangul raske ennetada, sest tavaliselt ilmneb probleem alles kasutusloa menetluse käigus.
"Kirjeldatud probleemi vältimise üks võimalusi oleks see, kui ka alla 20-ruutmeetrise ehituse asukoht kooskõlastatakse naabri ja kohaliku omavalitsusega. Harjumaa omavalitsuste liit on valmis koondama Harjumaa kohalikes omavalitsustes tekkinud probleemid ja ettepanekud ehitusseadustiku muutmiseks või täiendamiseks," teatas liit.
Mitmed Harjumaa vallad olid nõus, et probleem on päevakohane. Saku vallavalitsus teatas, et nende vallas on kasutuslubade puhul samasugune mure: karistada saab kasutusloa taotleja, kellel on endal kõik korras, aga naaber on püstitanud piiri äärde kuuri, mis pole nõuetega kooskõlas.
"Kohalik omavalitsus saab muidugi kuuri omaniku osas läbi viia haldusmenetluse ja ettekirjutusega nõuda kuuri likvideerimist või teisaldamist. Kuid see kõik on ajakulukas ja tekitab ebamõistlikult suurt halduskoormust," tõdes Saku valla ehitus- ja planeerimisteenistuse juht Maire Laur.
"Sisuliselt on tegemist ebaseadusliku tegevuse tagajärgede likvideerimisega, mida on võimalik ennetada, juhul, kui enne alla 20-ruutmeetrise ehitise püstitamist peab selle asukoha kooskõlastama kohaliku omavalitsusega ja vajadusel ka naabriga," lisas ta.
Ministeerium: hajaasustusega paiku see probleem ei puuduta
Majandusministeerium vastas novembri lõpus Harjumaa omavalitsuste liidule, et on sõlminud lepingu advokaadibürooga Sorainen, et töötada läbi kehtiv ehitusseadustik, tekkinud praktika ja kohtulahendid ja teha ettepanekud ehitusseaduse kompleksseks muutmiseks.
Ministeerium tõi välja, et kuni 2015. aasta keskpaigani kehtinud seaduses oligi ette nähtud, et ka väikse ehitusaluse pinnaga ja alla viie meetri kõrguse hoone ehitamiseks tuli esitada ehitusteatis. Ehitusseadustiku väljatöötamisel sellest regulatsioonist aga loobuti.
Harjumaa omavalitsuste liidu välja toodud kitsaskoha kohta märkis majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo, et see vajab veel analüüsimist, sest probleem ei esine igal pool, vaid peamiselt tiheasustusega aladel ja suvilapiirkondades.
"Seega ei saa meie hinnangul kõigile, sealhulgas ka hajaasustusega aladele alla 20-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga ja alla viis meetrit kõrge ehitise ehitamiseks loa või teavitamiskohustuse sätestamine olla proportsionaalne. Lisaks sellele ei ole teada, kas probleem on sarnane üle Eesti kõigis omavalitsustes või on tegemist üksnes Harjumaale omase spetsiifilise probleemiga," tõdes ta.
Ka peab Jaanisoo sõnul lisamenetluse sissetoomisel hindama seda, et see ei muutuks ehitada soovijale liiga koormavaks, sest muudatuse puhul peaks ehitusteatise esitama ka näiteks oma krundile laste mängumaja püstitamiseks, mis ei pruugi olla mõistlik.
Majandusministeerium kavatseb Soraineni uuringu tulemusel valminud analüüsi tulemuste põhjal koostada eelnõu, mis kajastab ehitusseadustiku muudatusi. Jaanisoo ütles, et uuringu põhjal saab ka hinnata, kas kirjeldatud väikese pindalaga ehitiste puhul on menetlust tarvis või mitte.
"Kindlasti me ei toeta ehitusseadustiku muutmist üksikute parandusettepanekute kaudu," võttis ta ministeeriumi seisukoha kokku.
Toimetaja: Karin Koppel